torsdag den 29. november 2007
Carnarvon Gorge
23.11.2007
Söitsime üle 300 km: Gladstone – Banana – Carnarvon Gorge rahvuspark. Siia jöudsime just enne pimedat. Kämpasime eukalüptisalus. Huvitavad öised hääled – keegi meenutas rohutirtsude sirinat, tundmatud linnud rääkisid midagi omavahel. Läbi puulatvade paistis peaaegu ümmargune kuu. Öö saabudes jäid hääled vaikseks…
Nautisime hiljuti ostetud 3 kokkupandavat tooli. Istusime väljas, auto küljes rippus lamp, söögilauaks kännu peale asetatud haipildiga surfilaud.
Teel Carnarvon Gorge`i nägime emusid, känguruid öhtuhämaruses ringi kalpsamas, valgeid kakaduusid, mingit emulaadset suurt halli pikkade koibadega lindu (Australian bastard?).
Keset asfalti vedeles värviline papagoi (vöi-mis-ta-nüüd-oligi). Temaga oli vist midagi juhtunud – peast olid möned suled ära, palju ei lennanud. Vöib-olla just pesast vehkat teinud suuremat sorti linnupoeg? Ivan vöttis ta kaasa. Lind oli üsna apaatne.
Täna saime meili teel viisa Saalomoni saartele:-)
24.11.2007
Carnarvon Gorge. Ôösel oli külm. Hommik tuli kangete jäsemetega. Öösel oli vihma sadanud.
Köndisime läbi troopilise vihmametsa matkaradade, kokku ca 14 km.
Nägime aborigeenide koopamaalinguid, hiidsönajalgu, suuri liivakivikaljusid… Vahva jalutuskäik!!
Löime laagri üles samasse kohta, kus eelmiselgi öhtul, tegime öhtusöögiks pastat, söime veel valges. Siin läheb äkitselt pimedaks, 18.45 ei näe enam sörmegi suhu pista.
Taevas oli pilves, kostis äikesemürinat, pimenevas taevas sähvisid välgud, vihma veel ei sadanud, öhk oli lämbe.
Papagoil oli eluvaimu rohkem sees. Jöi pudelikorgist vett, söi banaani, avokaadot ja kiivit. Sittus autos igale poole. Panime ta pöösasse istuma ja valvasime, et varesed teda nüpeldama ei tuleks. On teine ”kodustatud”, lemmikkoht Ivani ölal vöi peas (sittus talle ka mütsinokale).
Mängisime parajasti lambivalgel kaarte, kui meie juurde vuras rahvuspargi auto ja meile öeldi, et nende territooriumil ei tohi ööbida, muidu on trahv sellina ja selline.
Kell vöis olla nii 20 ringis. Pakkisime pimedas oma kodinad kokku, otsisime taskulambi abil pöösast oma linnu üles ja vurasime minema.
“Päris” kämpingukohta ei viitsinud minna. Söitsime lihtsalt rahvuspargi piirest välja ja keerasime ühele metsateele. Kaalusime köigepealt ühte kuivanud jöesängi,aga valisime siiski körgema koha. Pakkisime jälle asemed lahti, linnule tegime “voodi” juhi kohale pörandale.
Nii kui sisse saime, kukkus sadama. Appi – kingad jäid välja!!!!!! Olime need küll kavalasti auto alla lükanud, et kui sadama hakkab, siis ei saa märjaks…ah, las nad olla…
25.11.2007
Ja sadas. Ja sadas. Ja sadas. Nagu ämbrist kallas vett. Kogu öö!!!!!!!! Auto plekkkatus muidugi vöimendas kogu üritust. Niisugune tunne nagu prooviks trummi sees magada, kusjuures see trumm on tulvaveega allavoolu minema ulpimasL
Katuseakende vahelt välja piiludes lainetas ümbrus päris kövasti. Välgud sähvisid ning nende välgatuste valgel oli veel eriti hästi näha, KUI PALJU VETT on ümberringi ja KUI PALJU VETT veel taevast alla kallab.
No mina küll magada ei saanud. Köhe oli… Klea magas ainukesena rahulikult kogu öö – alumisel korruselei olnud “trummipörin” ka nii hull.
Tagatipuks hakkas autokatus meie jalgade koha pealt vett läbi laskma. Olemine läks järjest märjemaks.
Viimaks ometi tuli hommik!!!!!!!!!!!!!!!!! Kahvatu valgus läbi halli vihmasaju. Ümberringi veelombid, jätkuv vihmasadu. Probleem pissimisegaJ Kingad olid minema ujunud (aga tegelikult oleks niikuinii hoois kummikuid vaja läinud). Klea proovis kilekotid jalga panna, aga see ei aidanud. Mina solberdasin niisama ja äkki märkasin oksarisu vahel ühte oma sandaaliJJuhhuuu!!! Vötsin vettinud kossi näpu otsa ja solberdasin allavoolu. Umbes 10 m pärast kurvi pealt leidsin 1 Klea kinga ja 2 Ivani plätta, mille kohe varba otsa tömbasin. Natuke veel otsimist - Klea 2. king ning löpuks minu 2 sandaal!!! Tagasi. Korras!
Tegime, et minema saime. Ja milline vaatepilt avanes!!!!!!!!!! Tee madalamates kohtades puha vee all, veenired, -ojad ja –jöekesed ümberringi pahisemas!!!!!Aga autos oli mönus ja soe!
Istusime pool päeva tee peal löksus – üks madal koht oli liiga madal, veetase tulpade järgi otsustades ca 4 m. Tagasi rahvusparki ka ei saanud – ka sinna oli tee veega ära löigatud.
Parkisime körge koha peale, tegime piparmünditeed ja söime juustuleiba. Papagoi oli peaaegu köik kohad täis sittunud. Rahvuspargi territooriumil ei ole prügikaste- oma praht tuleb kaasa viia. Seda oma prahti oli meil autos juba 3 kilekotitäit…
Väljas juubeldas konnade koor.
Päike tuli vast 11 paiku pilve tagant välja ja siis kuivas köik ülehelikiirusel. Veetase oli “löksus” alanenud alla meetri, aga vool oli ikka veel väga tugev…
Kotad, toolid ja käterätid kuivasid päikese käes. Soe ja lämbe.
Papagoi lendas minema – teisele poole vett…
…
Nii. Nüüd oleme Takarakka kämpingukohas. Keegi kohalik ”löksu” teiselt kaldalt helistas pargitegelastele ja info oli selline, et enne 2 PÄEVA ei saa kusagile söita, kuna vool on muist teed ära viinud ning ülesmäkke mineval teel on takistuseks nii meetripaksune mudakiht…
Tee Takarakkasse oli seekord läbipääsetav – söitsime autoga läbi kiirevoolulise jöekese.
Pesime voodiriided (liivast ja linnusitast) puhtaks, käisime dusi all, pesin autopöranda ära…
…
Nüüd sajab täpselt samamoodi nagu eile öhtul. Müristab ja lööb välku. Ega ei tea, millal siit minema saame. Aga ikka parem kui tee peal…
Kohalikud ütlesid, et eelmise öö jooksul sadas ca 21 cm(!) vett. Viimane vihm oli veebruarikuus ning nii palju kallas korraga umbes 10 aastat tagasi.
Klea päevikust:
Eile öhtul tulid mingid inimesed ja ütlesid, et me ei tohi olla seal, kus me olime. No me leidsime siis teise koha. Aga öösel tuli torm. Hommikuks olid meie kingad ära ujunud, aga Külli leidis nad üles.
Siis me söitsime minema. Tee peal oli palju vett. Jöudsime ühte kohta, kus oli nii palju vett, et ei saanud edasi söita. Siis me proovisime söita ühele kämpibguplatsile, aga seda me ka ei saanud, sest tee peal oli nii palju vett, et seal ka ei saanud üle.
Ootasime vähemalt 7 tundi ja meie lind lendas minema
Löpuks saime kämpinguplatsile söita. Käisime dusi all ja pesime oma riided ära.
Söime öhtust ja pärast mängisime kaarte.
Külli ja Ivan pidid autokatusele mingi kile panema, et vihma sisse ei sajaks. Mina hoidsin lampi ja selle peal ja ümber oli nii palju sitikaid ja nad lendasid mulle jalgade peale.
Hakkas jälle sadama ja siis ma kirjutasin selle siin.
26.11.2007
”Vangis”. Öösel sadas 76 mm.
Päris palju teisi ”vange” oli ka.
Maalisin...
Ôhtul kiskus jälle vihmale.
27.11. 2007
Hommikul söitsime uudistama, et kuidas teedega lood on, lootuses minema saada. Saimegi mingit körvalteed pidi üle!!!!!!!!!
Emerald on meie praegune asukoht.
Af Ivan:
23/11
Kørte fra Gladstone 300km til Carnarvon Gorge via Rolleston og campede i Nationalparken, hvad vi senere fandt ud af, at vi ikke måtte. På vejuen så vi mange kænguruer, emuer, papagøjer/parakitter, kakaduer, australien bustard og vi fandt en rainbow lorry parakit som sad på vejen og kunne ikke flyve, vi tog den med og fodrede den med frugt, som er hvad den slags fugle spiser. Vi fik endelig vore visa til Solomonøerne via e-mail.
24/11
Carnarvon Gorge nationalpark, vi gik ca.14km ind i Carnarvon Gorge og så aboriginal hulemalerier, kæmpe bregnetræer og en stor kløft i klipperne som lignede en teatersene. Her er nogle langsomtvoksene palmetræer som er ca. 1000 år gamle.
Vores parakit er mere frisk, den sidder på hånden, i bilen eller i en busk ved vejen når vi stopper, den flyver ikke ret godt, måske er den ramt af en bil eller lignende.
Om aftene kom rangerne og sagde at vi ikke måtte campe i nationalparkens område, så vi kørte udenfor nationalparken og campede. Det begyndte at regne kraftigt og vi måtte tage fuglen ind i bilen.
25/11
Da det blev lyst ca. kl 4, kunne vi se omfanget af det volsomme regenvejr, i den tørre flodseng, som vi krydsede dagen før, var der nu 3,5-4 meter vand og rivende strøm, så det var umuligt at komme videre, det var også umuligt at kører tilbage til en campingplads, der lå inde i parken, da der også var for meget vand og strøm i flodsengene. Vi snakkede med en lokal der stod på den anden side af floden, som fortalte at der ville gå mindst et par dage inden vi kunne komme over. Senere på dagen blev det muligt at komme igennem til campingpladsen inde i parken. Vor parakit var nu så frisk at den tog sig en flyvetur over på den anden side af floden, hvor vi ikke kunne få fat i den. Måske er den stadig der, når engang vi kommer over floden.
Fra Klea´s dagbog:
I går aftes kom der nogen og sagde, at vi ikke måtte være der, hvor vi var. Så vi fandt et andet sted. Men om natten blev det stormvejr. Da det blev morgen, havde det regnet så meget, at vore sko var skyllet væk, men Külli fandt dem.
Så kørte vi. Der lå meget vand på vejen. Vi kom hen til et sted, hvor der var så meget vand, at man ikke kunne køre over. Så prøvede vi at køre hen på en campingplads, men det kunne vi heller ikke, for på vej dertil lå der også meget vand, som vi ikke kunne køre over.
Vi ventede i mindst 7 timer og vores fugl fløj væk.
Så kom vi endelig hen på campingpladsen. Der gik vi i bad og fik vasket vores tøj.
Vi fik aftensmed og derefter spillede vi kort.
Külli og Ivan skulle lægget noget plastik over taget, så det ikke regnede ind. Jeg holdt lygten og der sad rigtig mange insekter på den og de fløj hen på mine ben.
Det begyndte at regne igen og så skrev jeg det her.
26/11
Vi er stadig indespærret på campingpladsen og det har regnet igen i nat i alt på 2 nætter, har vi fået ca. 35cm regn. I en lille dam ved vor campingplads er der næbdyr (platypus), men vi har endnu ikke set nogen.
27/11
Ved middagstid i dag kom vi endelig igennem floden og ca. 1 meter vand, der strømmede ret kraftigt (se foto). Vi kørte til Emerald og campede ved Lake Maraboon efter at have købt madvare m.m. Ved shopping-centeret låste vi bilnøglen inde i bilen ? Vi fik den dog åbnet igen, hvordan, er hemmeligt.
Söitsime üle 300 km: Gladstone – Banana – Carnarvon Gorge rahvuspark. Siia jöudsime just enne pimedat. Kämpasime eukalüptisalus. Huvitavad öised hääled – keegi meenutas rohutirtsude sirinat, tundmatud linnud rääkisid midagi omavahel. Läbi puulatvade paistis peaaegu ümmargune kuu. Öö saabudes jäid hääled vaikseks…
Nautisime hiljuti ostetud 3 kokkupandavat tooli. Istusime väljas, auto küljes rippus lamp, söögilauaks kännu peale asetatud haipildiga surfilaud.
Teel Carnarvon Gorge`i nägime emusid, känguruid öhtuhämaruses ringi kalpsamas, valgeid kakaduusid, mingit emulaadset suurt halli pikkade koibadega lindu (Australian bastard?).
Keset asfalti vedeles värviline papagoi (vöi-mis-ta-nüüd-oligi). Temaga oli vist midagi juhtunud – peast olid möned suled ära, palju ei lennanud. Vöib-olla just pesast vehkat teinud suuremat sorti linnupoeg? Ivan vöttis ta kaasa. Lind oli üsna apaatne.
Täna saime meili teel viisa Saalomoni saartele:-)
24.11.2007
Carnarvon Gorge. Ôösel oli külm. Hommik tuli kangete jäsemetega. Öösel oli vihma sadanud.
Köndisime läbi troopilise vihmametsa matkaradade, kokku ca 14 km.
Nägime aborigeenide koopamaalinguid, hiidsönajalgu, suuri liivakivikaljusid… Vahva jalutuskäik!!
Löime laagri üles samasse kohta, kus eelmiselgi öhtul, tegime öhtusöögiks pastat, söime veel valges. Siin läheb äkitselt pimedaks, 18.45 ei näe enam sörmegi suhu pista.
Taevas oli pilves, kostis äikesemürinat, pimenevas taevas sähvisid välgud, vihma veel ei sadanud, öhk oli lämbe.
Papagoil oli eluvaimu rohkem sees. Jöi pudelikorgist vett, söi banaani, avokaadot ja kiivit. Sittus autos igale poole. Panime ta pöösasse istuma ja valvasime, et varesed teda nüpeldama ei tuleks. On teine ”kodustatud”, lemmikkoht Ivani ölal vöi peas (sittus talle ka mütsinokale).
Mängisime parajasti lambivalgel kaarte, kui meie juurde vuras rahvuspargi auto ja meile öeldi, et nende territooriumil ei tohi ööbida, muidu on trahv sellina ja selline.
Kell vöis olla nii 20 ringis. Pakkisime pimedas oma kodinad kokku, otsisime taskulambi abil pöösast oma linnu üles ja vurasime minema.
“Päris” kämpingukohta ei viitsinud minna. Söitsime lihtsalt rahvuspargi piirest välja ja keerasime ühele metsateele. Kaalusime köigepealt ühte kuivanud jöesängi,aga valisime siiski körgema koha. Pakkisime jälle asemed lahti, linnule tegime “voodi” juhi kohale pörandale.
Nii kui sisse saime, kukkus sadama. Appi – kingad jäid välja!!!!!! Olime need küll kavalasti auto alla lükanud, et kui sadama hakkab, siis ei saa märjaks…ah, las nad olla…
25.11.2007
Ja sadas. Ja sadas. Ja sadas. Nagu ämbrist kallas vett. Kogu öö!!!!!!!! Auto plekkkatus muidugi vöimendas kogu üritust. Niisugune tunne nagu prooviks trummi sees magada, kusjuures see trumm on tulvaveega allavoolu minema ulpimasL
Katuseakende vahelt välja piiludes lainetas ümbrus päris kövasti. Välgud sähvisid ning nende välgatuste valgel oli veel eriti hästi näha, KUI PALJU VETT on ümberringi ja KUI PALJU VETT veel taevast alla kallab.
No mina küll magada ei saanud. Köhe oli… Klea magas ainukesena rahulikult kogu öö – alumisel korruselei olnud “trummipörin” ka nii hull.
Tagatipuks hakkas autokatus meie jalgade koha pealt vett läbi laskma. Olemine läks järjest märjemaks.
Viimaks ometi tuli hommik!!!!!!!!!!!!!!!!! Kahvatu valgus läbi halli vihmasaju. Ümberringi veelombid, jätkuv vihmasadu. Probleem pissimisegaJ Kingad olid minema ujunud (aga tegelikult oleks niikuinii hoois kummikuid vaja läinud). Klea proovis kilekotid jalga panna, aga see ei aidanud. Mina solberdasin niisama ja äkki märkasin oksarisu vahel ühte oma sandaaliJJuhhuuu!!! Vötsin vettinud kossi näpu otsa ja solberdasin allavoolu. Umbes 10 m pärast kurvi pealt leidsin 1 Klea kinga ja 2 Ivani plätta, mille kohe varba otsa tömbasin. Natuke veel otsimist - Klea 2. king ning löpuks minu 2 sandaal!!! Tagasi. Korras!
Tegime, et minema saime. Ja milline vaatepilt avanes!!!!!!!!!! Tee madalamates kohtades puha vee all, veenired, -ojad ja –jöekesed ümberringi pahisemas!!!!!Aga autos oli mönus ja soe!
Istusime pool päeva tee peal löksus – üks madal koht oli liiga madal, veetase tulpade järgi otsustades ca 4 m. Tagasi rahvusparki ka ei saanud – ka sinna oli tee veega ära löigatud.
Parkisime körge koha peale, tegime piparmünditeed ja söime juustuleiba. Papagoi oli peaaegu köik kohad täis sittunud. Rahvuspargi territooriumil ei ole prügikaste- oma praht tuleb kaasa viia. Seda oma prahti oli meil autos juba 3 kilekotitäit…
Väljas juubeldas konnade koor.
Päike tuli vast 11 paiku pilve tagant välja ja siis kuivas köik ülehelikiirusel. Veetase oli “löksus” alanenud alla meetri, aga vool oli ikka veel väga tugev…
Kotad, toolid ja käterätid kuivasid päikese käes. Soe ja lämbe.
Papagoi lendas minema – teisele poole vett…
…
Nii. Nüüd oleme Takarakka kämpingukohas. Keegi kohalik ”löksu” teiselt kaldalt helistas pargitegelastele ja info oli selline, et enne 2 PÄEVA ei saa kusagile söita, kuna vool on muist teed ära viinud ning ülesmäkke mineval teel on takistuseks nii meetripaksune mudakiht…
Tee Takarakkasse oli seekord läbipääsetav – söitsime autoga läbi kiirevoolulise jöekese.
Pesime voodiriided (liivast ja linnusitast) puhtaks, käisime dusi all, pesin autopöranda ära…
…
Nüüd sajab täpselt samamoodi nagu eile öhtul. Müristab ja lööb välku. Ega ei tea, millal siit minema saame. Aga ikka parem kui tee peal…
Kohalikud ütlesid, et eelmise öö jooksul sadas ca 21 cm(!) vett. Viimane vihm oli veebruarikuus ning nii palju kallas korraga umbes 10 aastat tagasi.
Klea päevikust:
Eile öhtul tulid mingid inimesed ja ütlesid, et me ei tohi olla seal, kus me olime. No me leidsime siis teise koha. Aga öösel tuli torm. Hommikuks olid meie kingad ära ujunud, aga Külli leidis nad üles.
Siis me söitsime minema. Tee peal oli palju vett. Jöudsime ühte kohta, kus oli nii palju vett, et ei saanud edasi söita. Siis me proovisime söita ühele kämpibguplatsile, aga seda me ka ei saanud, sest tee peal oli nii palju vett, et seal ka ei saanud üle.
Ootasime vähemalt 7 tundi ja meie lind lendas minema
Löpuks saime kämpinguplatsile söita. Käisime dusi all ja pesime oma riided ära.
Söime öhtust ja pärast mängisime kaarte.
Külli ja Ivan pidid autokatusele mingi kile panema, et vihma sisse ei sajaks. Mina hoidsin lampi ja selle peal ja ümber oli nii palju sitikaid ja nad lendasid mulle jalgade peale.
Hakkas jälle sadama ja siis ma kirjutasin selle siin.
26.11.2007
”Vangis”. Öösel sadas 76 mm.
Päris palju teisi ”vange” oli ka.
Maalisin...
Ôhtul kiskus jälle vihmale.
27.11. 2007
Hommikul söitsime uudistama, et kuidas teedega lood on, lootuses minema saada. Saimegi mingit körvalteed pidi üle!!!!!!!!!
Emerald on meie praegune asukoht.
Af Ivan:
23/11
Kørte fra Gladstone 300km til Carnarvon Gorge via Rolleston og campede i Nationalparken, hvad vi senere fandt ud af, at vi ikke måtte. På vejuen så vi mange kænguruer, emuer, papagøjer/parakitter, kakaduer, australien bustard og vi fandt en rainbow lorry parakit som sad på vejen og kunne ikke flyve, vi tog den med og fodrede den med frugt, som er hvad den slags fugle spiser. Vi fik endelig vore visa til Solomonøerne via e-mail.
24/11
Carnarvon Gorge nationalpark, vi gik ca.14km ind i Carnarvon Gorge og så aboriginal hulemalerier, kæmpe bregnetræer og en stor kløft i klipperne som lignede en teatersene. Her er nogle langsomtvoksene palmetræer som er ca. 1000 år gamle.
Vores parakit er mere frisk, den sidder på hånden, i bilen eller i en busk ved vejen når vi stopper, den flyver ikke ret godt, måske er den ramt af en bil eller lignende.
Om aftene kom rangerne og sagde at vi ikke måtte campe i nationalparkens område, så vi kørte udenfor nationalparken og campede. Det begyndte at regne kraftigt og vi måtte tage fuglen ind i bilen.
25/11
Da det blev lyst ca. kl 4, kunne vi se omfanget af det volsomme regenvejr, i den tørre flodseng, som vi krydsede dagen før, var der nu 3,5-4 meter vand og rivende strøm, så det var umuligt at komme videre, det var også umuligt at kører tilbage til en campingplads, der lå inde i parken, da der også var for meget vand og strøm i flodsengene. Vi snakkede med en lokal der stod på den anden side af floden, som fortalte at der ville gå mindst et par dage inden vi kunne komme over. Senere på dagen blev det muligt at komme igennem til campingpladsen inde i parken. Vor parakit var nu så frisk at den tog sig en flyvetur over på den anden side af floden, hvor vi ikke kunne få fat i den. Måske er den stadig der, når engang vi kommer over floden.
Fra Klea´s dagbog:
I går aftes kom der nogen og sagde, at vi ikke måtte være der, hvor vi var. Så vi fandt et andet sted. Men om natten blev det stormvejr. Da det blev morgen, havde det regnet så meget, at vore sko var skyllet væk, men Külli fandt dem.
Så kørte vi. Der lå meget vand på vejen. Vi kom hen til et sted, hvor der var så meget vand, at man ikke kunne køre over. Så prøvede vi at køre hen på en campingplads, men det kunne vi heller ikke, for på vej dertil lå der også meget vand, som vi ikke kunne køre over.
Vi ventede i mindst 7 timer og vores fugl fløj væk.
Så kom vi endelig hen på campingpladsen. Der gik vi i bad og fik vasket vores tøj.
Vi fik aftensmed og derefter spillede vi kort.
Külli og Ivan skulle lægget noget plastik over taget, så det ikke regnede ind. Jeg holdt lygten og der sad rigtig mange insekter på den og de fløj hen på mine ben.
Det begyndte at regne igen og så skrev jeg det her.
26/11
Vi er stadig indespærret på campingpladsen og det har regnet igen i nat i alt på 2 nætter, har vi fået ca. 35cm regn. I en lille dam ved vor campingplads er der næbdyr (platypus), men vi har endnu ikke set nogen.
27/11
Ved middagstid i dag kom vi endelig igennem floden og ca. 1 meter vand, der strømmede ret kraftigt (se foto). Vi kørte til Emerald og campede ved Lake Maraboon efter at have købt madvare m.m. Ved shopping-centeret låste vi bilnøglen inde i bilen ? Vi fik den dog åbnet igen, hvordan, er hemmeligt.
torsdag den 22. november 2007
Brisbane ja...
Niisiis Austraalias…
14.11.2007
Lendasime Bangkokist Sydney kaudu Brisbane`i. Esimesed paar ööd olime hotellis. Suur vahe salapärase Bangkoki ja valgusküllase ”tavapäraselt tsiviliseeritud” Brisbane vahel.
15.11.2007
Veelokrd – vörreldes Bangkokiga on siin helgem, valgem ja PUHTAM öhkkond. Ka natuke igav – linn nagu linn ikka. Korrektsed steriilsed körghooned ja tänavad. Vöib-olla lihtsalt tavapärasem ”valgete inimeste koht”. Soe ja mugav.
Tänavapildis on näha erinevaid rangelöikelisi koolivorme. Ûldse palju ”formaalselt” riietatud inimesi – ülikondades pintsaklipslasi jne. Taani riietumisstiil on palju vabameelsem – eriti niisuguses kuumuses…
Käisime Brisbane`i kunstimuuseumisJ
16.11.2007
Ca 5.30 on juba täiesti valge. Austraallased on varajased –tösevad esimese valgega üles. Hommikul vara pole veel nii palav ka…
Ikka veel raske ajavahega harjuda. Bangkokis polnud häda midagi. Siin… Ajavahe Taaniga 9 tundi (Eestiga 8). Öösel ärkasime mitu korda üles.
Söime ühes kohviks hommikust. Mingi imelik lind (ibis vist) kargas naaberlauale toidujääke kugistama. Nägi teine päris suur välja ja hirmuäratavalt pikk köver nokk oli tal ka.
Saime kätte oma 4-rattaveoga auto. Sellel käib katus niimoodi üles, et lae all on magamiskoht. Sees on väike gaasipliit, külmkapp, kapikesed riiete ja toidumoona jaoks. Selline Muhvi auto, ainult et valgeJ
Ivan roolib. Rool on valel (s.t. paremal pool), väga harjmatu vasakul pool teed söita.
Esimene ööbimispaik Redcliff, ca. 40 km Brisbane`st. Peatusime lihtsalt mere ääres ühel parkimisplatsil, WC ja duss lähedal. Liiv punaka varjundiga, merevesi varbaidpidi sulistamise järgi otsustades jube soe.
Sortisime oma asju ja leidsime, et kodinaid liiga palju ja auto liiga väikeLLL
17.11.2007
Esimene öö kämperis. Kah ärkasime mitmeid kordi öö jookul. Vihma oli hakanud ladistama ja puhus tugev tuul.
Hommikul olime kangesti sasitud ja uimased.
Ûritasime oma asju organiseerida – toppisime need vidinad, mida arvasime, et Austraalia-reisil ei vaja (näit. pikad püksid, jakid jne) kokku ühte suurde kohvrisse ning söitsime tagasi autolaenutusse. Palusime oma punast kohvrit niikaua laos hoida, kuni tagasi tulemeJ
KÄISIME DUSI ALL!
Kohvri vörra kergemad, asusime taas teele. Beerwah, Australian Zoo. Meeldis.
Ööbisime Caloundras “päris”kämpamiskohas. Meie asjades on rohkem korda ja struktuuriJ
18.11.2007
Löpuks magasime kogu öö järjest!!!
Mooloolaba Underwater World. Ilus!
Ujusime esimest korda Austraalias. Vaikse ookeani suured lained, tugev allhoovus. Peab olema väga ettevaatlik.
Klea sai kauboi-kaabu.
Inskip Point. Proovisime söitu rannaliival. Kämpasime rannas.
19.11.2007
Ärkasime kella 7 paiku. Esimene asi – ookeanilainetesse ujuma. Öigemini niisama hullama, sest lained ja allhoovus on liiga tugevad. Mönus!
Söitsime liivaranda pidi praamile, 15 minutit söitu ja olima Fraser Island`l. Seal peab olema 4-rattavedu.
Liivaranda pidi edasi pöhja poole. Ilus – ühel pool mühisevad ookeanilained, teisel pool eukalüptisalu, otse ees liiv, liiv, liiv…
Mingid mehed püüdsid kala. Ühel parajasti just näkkas, kui me mööda söitsime. Peatusime, et uudistada. Önge otsas oli – HAI!!!!!!!!!!! Vast pisut üle meetri pikk! Mehed sikutasid hai välja, et öngekonksu kätte saada. Hai rapsis muidugi vastu, kuni jäi öhu käes uimaseks. Konks saadi pika pusimise peale kätte ja hai lükati tagasi lainetesse.
Fraser Islandi idakaldal ei tohi haide pärast ookeanis ujuda.
Keerasime sisemaale ja oh seda ehmatust – auto lahtisest aknast lipsas sisse vast 7cm läbimööduga roosakas karvaste jalgadega ämblikL Proovisin küll akent kinni kruttida, aga ämblik oli väledam. Kargasime Kleaga autost kisades välja ja jätsime Ivani ämblikku välja viskama.
Söitsime päev otsa mööda käänulisi liivaseid teid, ujusime kolmes erinevas järves, kämpasime ookeani kaldal. Nägime dingot. Luusis teine öhtupimeduses telklinnaku ümber ringi.
20.11.2007
Rahulik päev Fraser islandil. Ei teinud suurt midagi. Ujusime. Nägime Elli Creeki ja laevavrakki. MaalisinJ Aga ammu pole akvarellinudL
21.11.2007
Ärasöit Fraser Islandilt. Hommikul käisime veel ookeanis sulistamas ja pärast seda mageveelombis. Köik kohad on liiva täis.
Söitsime pöhja poole. Tee peal nägime metsikute hobuste karja metsa ääres söömas.
Nägime pelikane nende looduslikus keskkonnas.
Kämpasime Burrum Heads`s. “Päris” kämpingukoht. Sai pesta!
22.11.2007
Burrum Heads – Tannum Sands – Gladstone.
Tannum Sands – ujusime paradiislikus rannas. Kuum päike, mahedad lained, türkiissinine vesi… Proovisime sukelduda lestade ja ujumismaskiga.
Pärast avastasime sildi, et tuleb olla ettevaatlik körvetavate meduuside ja… krokodillidega!!!!!!!! Huu – peab olema ettevaatlik!!!!!!!!!
Teel Gladstone külastasime kunstnike kolooniat Ceddar Gallerys. Vahva koht, aga kunsti ainult natuke.
Gladstone kunstgaleriis oli parajasti kohalike kunstnike aastanäitus – no väga vähe töid könetasid… Imelikult palju amatöörlust. See oli huvitav, kui kohaspetsiifilised olid paljud asjad.
14.11.2007
Lendasime Bangkokist Sydney kaudu Brisbane`i. Esimesed paar ööd olime hotellis. Suur vahe salapärase Bangkoki ja valgusküllase ”tavapäraselt tsiviliseeritud” Brisbane vahel.
15.11.2007
Veelokrd – vörreldes Bangkokiga on siin helgem, valgem ja PUHTAM öhkkond. Ka natuke igav – linn nagu linn ikka. Korrektsed steriilsed körghooned ja tänavad. Vöib-olla lihtsalt tavapärasem ”valgete inimeste koht”. Soe ja mugav.
Tänavapildis on näha erinevaid rangelöikelisi koolivorme. Ûldse palju ”formaalselt” riietatud inimesi – ülikondades pintsaklipslasi jne. Taani riietumisstiil on palju vabameelsem – eriti niisuguses kuumuses…
Käisime Brisbane`i kunstimuuseumisJ
16.11.2007
Ca 5.30 on juba täiesti valge. Austraallased on varajased –tösevad esimese valgega üles. Hommikul vara pole veel nii palav ka…
Ikka veel raske ajavahega harjuda. Bangkokis polnud häda midagi. Siin… Ajavahe Taaniga 9 tundi (Eestiga 8). Öösel ärkasime mitu korda üles.
Söime ühes kohviks hommikust. Mingi imelik lind (ibis vist) kargas naaberlauale toidujääke kugistama. Nägi teine päris suur välja ja hirmuäratavalt pikk köver nokk oli tal ka.
Saime kätte oma 4-rattaveoga auto. Sellel käib katus niimoodi üles, et lae all on magamiskoht. Sees on väike gaasipliit, külmkapp, kapikesed riiete ja toidumoona jaoks. Selline Muhvi auto, ainult et valgeJ
Ivan roolib. Rool on valel (s.t. paremal pool), väga harjmatu vasakul pool teed söita.
Esimene ööbimispaik Redcliff, ca. 40 km Brisbane`st. Peatusime lihtsalt mere ääres ühel parkimisplatsil, WC ja duss lähedal. Liiv punaka varjundiga, merevesi varbaidpidi sulistamise järgi otsustades jube soe.
Sortisime oma asju ja leidsime, et kodinaid liiga palju ja auto liiga väikeLLL
17.11.2007
Esimene öö kämperis. Kah ärkasime mitmeid kordi öö jookul. Vihma oli hakanud ladistama ja puhus tugev tuul.
Hommikul olime kangesti sasitud ja uimased.
Ûritasime oma asju organiseerida – toppisime need vidinad, mida arvasime, et Austraalia-reisil ei vaja (näit. pikad püksid, jakid jne) kokku ühte suurde kohvrisse ning söitsime tagasi autolaenutusse. Palusime oma punast kohvrit niikaua laos hoida, kuni tagasi tulemeJ
KÄISIME DUSI ALL!
Kohvri vörra kergemad, asusime taas teele. Beerwah, Australian Zoo. Meeldis.
Ööbisime Caloundras “päris”kämpamiskohas. Meie asjades on rohkem korda ja struktuuriJ
18.11.2007
Löpuks magasime kogu öö järjest!!!
Mooloolaba Underwater World. Ilus!
Ujusime esimest korda Austraalias. Vaikse ookeani suured lained, tugev allhoovus. Peab olema väga ettevaatlik.
Klea sai kauboi-kaabu.
Inskip Point. Proovisime söitu rannaliival. Kämpasime rannas.
19.11.2007
Ärkasime kella 7 paiku. Esimene asi – ookeanilainetesse ujuma. Öigemini niisama hullama, sest lained ja allhoovus on liiga tugevad. Mönus!
Söitsime liivaranda pidi praamile, 15 minutit söitu ja olima Fraser Island`l. Seal peab olema 4-rattavedu.
Liivaranda pidi edasi pöhja poole. Ilus – ühel pool mühisevad ookeanilained, teisel pool eukalüptisalu, otse ees liiv, liiv, liiv…
Mingid mehed püüdsid kala. Ühel parajasti just näkkas, kui me mööda söitsime. Peatusime, et uudistada. Önge otsas oli – HAI!!!!!!!!!!! Vast pisut üle meetri pikk! Mehed sikutasid hai välja, et öngekonksu kätte saada. Hai rapsis muidugi vastu, kuni jäi öhu käes uimaseks. Konks saadi pika pusimise peale kätte ja hai lükati tagasi lainetesse.
Fraser Islandi idakaldal ei tohi haide pärast ookeanis ujuda.
Keerasime sisemaale ja oh seda ehmatust – auto lahtisest aknast lipsas sisse vast 7cm läbimööduga roosakas karvaste jalgadega ämblikL Proovisin küll akent kinni kruttida, aga ämblik oli väledam. Kargasime Kleaga autost kisades välja ja jätsime Ivani ämblikku välja viskama.
Söitsime päev otsa mööda käänulisi liivaseid teid, ujusime kolmes erinevas järves, kämpasime ookeani kaldal. Nägime dingot. Luusis teine öhtupimeduses telklinnaku ümber ringi.
20.11.2007
Rahulik päev Fraser islandil. Ei teinud suurt midagi. Ujusime. Nägime Elli Creeki ja laevavrakki. MaalisinJ Aga ammu pole akvarellinudL
21.11.2007
Ärasöit Fraser Islandilt. Hommikul käisime veel ookeanis sulistamas ja pärast seda mageveelombis. Köik kohad on liiva täis.
Söitsime pöhja poole. Tee peal nägime metsikute hobuste karja metsa ääres söömas.
Nägime pelikane nende looduslikus keskkonnas.
Kämpasime Burrum Heads`s. “Päris” kämpingukoht. Sai pesta!
22.11.2007
Burrum Heads – Tannum Sands – Gladstone.
Tannum Sands – ujusime paradiislikus rannas. Kuum päike, mahedad lained, türkiissinine vesi… Proovisime sukelduda lestade ja ujumismaskiga.
Pärast avastasime sildi, et tuleb olla ettevaatlik körvetavate meduuside ja… krokodillidega!!!!!!!! Huu – peab olema ettevaatlik!!!!!!!!!
Teel Gladstone külastasime kunstnike kolooniat Ceddar Gallerys. Vahva koht, aga kunsti ainult natuke.
Gladstone kunstgaleriis oli parajasti kohalike kunstnike aastanäitus – no väga vähe töid könetasid… Imelikult palju amatöörlust. See oli huvitav, kui kohaspetsiifilised olid paljud asjad.
onsdag den 21. november 2007
Fra Brisbane til...
Af Ivan:
Kære venner,
Nu sidder vi i bush-camperen på stranden ved Hervey Bay, det er mørkt, vi kan høre brændingen. Vi har lige gået på stranden med lommelygten for at se krabberne når de kom op af hullerne i sandet, men det gjorde de ikke, eller i hvert fald så vi ingen.
d.14/11
Vi fløj fra Bangkok via Sydney til Brisbane.
d.15/11
Besøgte kunstmuseet i Brisbane J og kiggede lidt rundt i byen, vi så bl.a. skoleelever med uniformer som vidst er obligatorisk. Australierne ser i øvrigt ud til at være mere formelle end danskerne.
16/11
Det er svært at vænne sig til tidsforskellen, så vi vågner midt om natten og er helt friske, så vi skal finde på et eller andet? Australierne spiser meget tung, hvor de starter med bacon, pølser, omelet m.m. om morgenen, steak med tilbehør til frokost og en endnu større steak med endnu mere tilbehør til aften.
Vi hentede vores bush-camper og skulle lige vende os til venstrekørsel, inden vi kørte nordpå, hvor vi campede ved stranden på en parkeringsplads. Det har vist sig, at bilen er for lille til alt det pick pack vi har med fra Danmark, når der også skal være plads til lidt proviant m.v.
17/11
Stadigvæk har vi ikke vænnet os til tidsforskellenL
Pakkede så mange af vore ting sammen i kufferterne, som vi mente at kunne undvære og kørte tilbage til biludlejeren og afleverede det til opmagasinering. Samtidig fik vi dem til at gøre køleboxen lidt bedre ren, mens vi tog et bad.
Vi kørte derefter til Australien Zoo (Steve Erwins place), dejligt sted også selv om det regnede lidt.
Campede i Caloundra på en civiliseret campingplads, har struktur på tingeneJ.
18/11
Mooloolaba Underwater World og videre mod Fraser Island hvor vi sejler til i morgen. På vej hertil stoppede vi for at svømme, men det viste sig at være lidt farligt pga. store bølger og strærk strømning.
19/11
Inskip Point. Vi har nu vænnet os til tidsforskellen og sovet hele natten, vågnede udhvilede og klar til en svømmetur Stillehavet. Derefter sejlede vi de 15 min. til Fraser Island hvor vi tilbragte de næste par dage med at køre rundt på øen, svømme og i det hele taget slappe af.
Vi kørte op og ned af østkysten, hvor vi bl.a. så en lystfisker fange én godt 1 meter lang haj, vi kørte også tværs over øen på nogle meget sandede hjulspor, som bestemt kræver en 4WD. Külli blev næsten panikslagen fordi der kom én ”kæmpe” edderkop ind af vinduet i hendes side af bilen J
Da vi campede om aftenen, så vi dingoer som snusede rundt for at finde madrester, som man bestemt ikke må give dem.
20.11
Fraser Island. Badede, malede (Kûlli), vi så et skibsvrag, slappede af.
21/11
Kørte væk fra øen og nordpå mod Burrum Heads hvor vi campede og handlede ind bl.a. fiskegrej.
22/11
I dag kørte vi til Tannum Sands hvor vi badede, det er varmt, over 30gr. Da vi havde badet, så vi skiltet med advarsel mod stingers jelly fish og krokodiller, vi overlevede !!!! men skal være forsigtige.Derefter så vi kunstudstilling/workshop i nærheden af Gladstone, derefter kørte vi ind til Gladstone og så kunstmuseet. Nu er vi i en iscafé, hvor vi kan få internetforbindelse.
Kære venner,
Nu sidder vi i bush-camperen på stranden ved Hervey Bay, det er mørkt, vi kan høre brændingen. Vi har lige gået på stranden med lommelygten for at se krabberne når de kom op af hullerne i sandet, men det gjorde de ikke, eller i hvert fald så vi ingen.
d.14/11
Vi fløj fra Bangkok via Sydney til Brisbane.
d.15/11
Besøgte kunstmuseet i Brisbane J og kiggede lidt rundt i byen, vi så bl.a. skoleelever med uniformer som vidst er obligatorisk. Australierne ser i øvrigt ud til at være mere formelle end danskerne.
16/11
Det er svært at vænne sig til tidsforskellen, så vi vågner midt om natten og er helt friske, så vi skal finde på et eller andet? Australierne spiser meget tung, hvor de starter med bacon, pølser, omelet m.m. om morgenen, steak med tilbehør til frokost og en endnu større steak med endnu mere tilbehør til aften.
Vi hentede vores bush-camper og skulle lige vende os til venstrekørsel, inden vi kørte nordpå, hvor vi campede ved stranden på en parkeringsplads. Det har vist sig, at bilen er for lille til alt det pick pack vi har med fra Danmark, når der også skal være plads til lidt proviant m.v.
17/11
Stadigvæk har vi ikke vænnet os til tidsforskellenL
Pakkede så mange af vore ting sammen i kufferterne, som vi mente at kunne undvære og kørte tilbage til biludlejeren og afleverede det til opmagasinering. Samtidig fik vi dem til at gøre køleboxen lidt bedre ren, mens vi tog et bad.
Vi kørte derefter til Australien Zoo (Steve Erwins place), dejligt sted også selv om det regnede lidt.
Campede i Caloundra på en civiliseret campingplads, har struktur på tingeneJ.
18/11
Mooloolaba Underwater World og videre mod Fraser Island hvor vi sejler til i morgen. På vej hertil stoppede vi for at svømme, men det viste sig at være lidt farligt pga. store bølger og strærk strømning.
19/11
Inskip Point. Vi har nu vænnet os til tidsforskellen og sovet hele natten, vågnede udhvilede og klar til en svømmetur Stillehavet. Derefter sejlede vi de 15 min. til Fraser Island hvor vi tilbragte de næste par dage med at køre rundt på øen, svømme og i det hele taget slappe af.
Vi kørte op og ned af østkysten, hvor vi bl.a. så en lystfisker fange én godt 1 meter lang haj, vi kørte også tværs over øen på nogle meget sandede hjulspor, som bestemt kræver en 4WD. Külli blev næsten panikslagen fordi der kom én ”kæmpe” edderkop ind af vinduet i hendes side af bilen J
Da vi campede om aftenen, så vi dingoer som snusede rundt for at finde madrester, som man bestemt ikke må give dem.
20.11
Fraser Island. Badede, malede (Kûlli), vi så et skibsvrag, slappede af.
21/11
Kørte væk fra øen og nordpå mod Burrum Heads hvor vi campede og handlede ind bl.a. fiskegrej.
22/11
I dag kørte vi til Tannum Sands hvor vi badede, det er varmt, over 30gr. Da vi havde badet, så vi skiltet med advarsel mod stingers jelly fish og krokodiller, vi overlevede !!!! men skal være forsigtige.Derefter så vi kunstudstilling/workshop i nærheden af Gladstone, derefter kørte vi ind til Gladstone og så kunstmuseet. Nu er vi i en iscafé, hvor vi kan få internetforbindelse.
tirsdag den 13. november 2007
GOD IS TOO BIG TO FIT INSIDE ONE RELIGION
Jälle üks ilus päev!
Hommikul ärkasin selle peale üles, et kardinapilu vahelt paistis midagi väga eredat. Esimese raksuga ei saanudki aru, misasi see on ja kus ma olen. Pikapeale koitis. Hommik Bangkokis Grand China Princesse hotellis. Klea ja Ivan veel magasid. Piilusin tasakesi pruunide paksude kardinate vahelt välja - päike töusis läbi suurlinna sudu.
Magasin edasi. 10.45 ärkasime Ivani siblimise peale üles:-)
Läksime linna peale köndima. Varem olin arvanud, et ei suuda taluda inimesi "täispakitud" tänavaid ega pidevat kära, müra, lärmi...aga nautisin atmosfääri täiega!Köndisime jälle läbi Chinatowni kitsaste tänavate, mis olid kahelt poolt (max meetrise vahega) müügilette täis pikitud. Mida köike (eavajalikku) oleks olnud vöimalik osta! Pärleid, kaisukarusid, köikvöimalikku söögipoolist. kangaid, muusikat, mobiiltelefone jne jne. Mingi hasart tekkis inimeste vahelt läbi pugemisel - nagu läbiks takistusriba:-) Ivan köige ees kimamas. mina tema järel sammu pidamas, kott köhu peal (igaks juhuks), aeg-ajalt selja taha minu kannul köndivale Kleale emalikke pilke heitmas:-) Aeg-ajalt törtsutas rahva vahelt läbi möni motikaga tegelane. Ei saagi aru, kuidas see vöimalik oli, et kuidas ta mahtus.
Löpuks me ei teadnud enam, kus oleme. Astusime sisse üht pisikesse india söögikohta, kus 2 meest kätega sööki näost sisse ajasid. Üks turbaniga, teine ilma. Laual oli plastmasskarp alumiiniumist lusikatega, mis ei näinud just köige puhtamad välja. Meenutasid veneaegseid koolisöökla söögiriistu, ainult et krussi polnud keeratud. Olin suht skeptiline seal söömise suhtes (köik need hoiatused, et ei tasu tänavatelt sööki osta, köht läheb korrast ära...), aga tellisime ikka natuke köögivilju ja tapathit. Maitses hästi:-) Körvallaual oli must nöudelapp ja keegi oli kurgikoorimise mingil pöhjusel kaua aega tagasi pooleli jätnud.
Naaberlauas istus pilusilmne mees, kelle punase t-särgi seljal ilutses kiri: GOD IS TOO BIG TO FIT IN ONE RELIGION.
Vötsime takso Grand Paladsì juurde. Oi, aga seda ma ei suuda kirjeldada. Tegin meeletult fotosid (jaapanlased jäid kaugele selja taha) ja siis - aku sai tühjaks:-(
Eile nägime ju meie Kleaga esimest korda elus pesuehtsat budistlikku templit. Aga Grand Paladsì kompleks oli sellega vörreldes... pole sönu. Ja näha oli, et see pole lihtsalt turimimagnet nagu paljud vanaaegsed ilusad ehitised vöi varemed, vaid see oli ELUS, see elas ja hingas kohaliku ühiskonna rütmis.
Tagasi hotelli söitsime paadiga, mis on siinkandis liinibussi eest kindlate peatustega. Paat oli kubinal rahvast täis.
Selle paari päevaga on ölgadest kadunud pinged, ilmselt sooja töttu. On soe ja lämbe. Vastupidiselt Euroopale minnakse siis toast külma öhu käest öue sooja leitsakusse.
Käisime Kleaga hotelli katusel, 23 korrusel asuvas väikeses basseinikeses sulistamas. Väljas oli hämar, suurlinna tuled olid süttinud.
Af KLEA:
Idag stod vi op, børstede tænde, tog tøj på og gik ud ligesom igår. Vi gik ind i et indisk sted og fik cola og tapathi.
Vi tog en taxa hen til et sted, hvor vi så et palads og et tempel, så sejlede vi hjem med en båd, hvor der var rigtig mange mennesker.
Da vi gik hjem hen til hotellet, så vi nogle meget små mennesker og en mand uden hænder.
Så tog vi badetøj på og svømmede i en svømmingpool, der var oppe på taget af hotellet.
Så gik vi op og så skrev jeg det her.
Af KÜLLI:
Da vi sad i et indisk spisested, sad der en mand bag ved Ivan. På hans t-shirt var skrevet de vise ord: GOD IS TOO BIG TO FIT IN ONE RELIGION.
Hommikul ärkasin selle peale üles, et kardinapilu vahelt paistis midagi väga eredat. Esimese raksuga ei saanudki aru, misasi see on ja kus ma olen. Pikapeale koitis. Hommik Bangkokis Grand China Princesse hotellis. Klea ja Ivan veel magasid. Piilusin tasakesi pruunide paksude kardinate vahelt välja - päike töusis läbi suurlinna sudu.
Magasin edasi. 10.45 ärkasime Ivani siblimise peale üles:-)
Läksime linna peale köndima. Varem olin arvanud, et ei suuda taluda inimesi "täispakitud" tänavaid ega pidevat kära, müra, lärmi...aga nautisin atmosfääri täiega!Köndisime jälle läbi Chinatowni kitsaste tänavate, mis olid kahelt poolt (max meetrise vahega) müügilette täis pikitud. Mida köike (eavajalikku) oleks olnud vöimalik osta! Pärleid, kaisukarusid, köikvöimalikku söögipoolist. kangaid, muusikat, mobiiltelefone jne jne. Mingi hasart tekkis inimeste vahelt läbi pugemisel - nagu läbiks takistusriba:-) Ivan köige ees kimamas. mina tema järel sammu pidamas, kott köhu peal (igaks juhuks), aeg-ajalt selja taha minu kannul köndivale Kleale emalikke pilke heitmas:-) Aeg-ajalt törtsutas rahva vahelt läbi möni motikaga tegelane. Ei saagi aru, kuidas see vöimalik oli, et kuidas ta mahtus.
Löpuks me ei teadnud enam, kus oleme. Astusime sisse üht pisikesse india söögikohta, kus 2 meest kätega sööki näost sisse ajasid. Üks turbaniga, teine ilma. Laual oli plastmasskarp alumiiniumist lusikatega, mis ei näinud just köige puhtamad välja. Meenutasid veneaegseid koolisöökla söögiriistu, ainult et krussi polnud keeratud. Olin suht skeptiline seal söömise suhtes (köik need hoiatused, et ei tasu tänavatelt sööki osta, köht läheb korrast ära...), aga tellisime ikka natuke köögivilju ja tapathit. Maitses hästi:-) Körvallaual oli must nöudelapp ja keegi oli kurgikoorimise mingil pöhjusel kaua aega tagasi pooleli jätnud.
Naaberlauas istus pilusilmne mees, kelle punase t-särgi seljal ilutses kiri: GOD IS TOO BIG TO FIT IN ONE RELIGION.
Vötsime takso Grand Paladsì juurde. Oi, aga seda ma ei suuda kirjeldada. Tegin meeletult fotosid (jaapanlased jäid kaugele selja taha) ja siis - aku sai tühjaks:-(
Eile nägime ju meie Kleaga esimest korda elus pesuehtsat budistlikku templit. Aga Grand Paladsì kompleks oli sellega vörreldes... pole sönu. Ja näha oli, et see pole lihtsalt turimimagnet nagu paljud vanaaegsed ilusad ehitised vöi varemed, vaid see oli ELUS, see elas ja hingas kohaliku ühiskonna rütmis.
Tagasi hotelli söitsime paadiga, mis on siinkandis liinibussi eest kindlate peatustega. Paat oli kubinal rahvast täis.
Selle paari päevaga on ölgadest kadunud pinged, ilmselt sooja töttu. On soe ja lämbe. Vastupidiselt Euroopale minnakse siis toast külma öhu käest öue sooja leitsakusse.
Käisime Kleaga hotelli katusel, 23 korrusel asuvas väikeses basseinikeses sulistamas. Väljas oli hämar, suurlinna tuled olid süttinud.
Af KLEA:
Idag stod vi op, børstede tænde, tog tøj på og gik ud ligesom igår. Vi gik ind i et indisk sted og fik cola og tapathi.
Vi tog en taxa hen til et sted, hvor vi så et palads og et tempel, så sejlede vi hjem med en båd, hvor der var rigtig mange mennesker.
Da vi gik hjem hen til hotellet, så vi nogle meget små mennesker og en mand uden hænder.
Så tog vi badetøj på og svømmede i en svømmingpool, der var oppe på taget af hotellet.
Så gik vi op og så skrev jeg det her.
Af KÜLLI:
Da vi sad i et indisk spisested, sad der en mand bag ved Ivan. På hans t-shirt var skrevet de vise ord: GOD IS TOO BIG TO FIT IN ONE RELIGION.
mandag den 12. november 2007
Tere!Jah. Ja olemegi Bangkokis. Pärast 10-tunnist lendu, tunniajalist lennujaama passikontrolli ning köige löpuks 30-km autosöitu.
Autodel on roolid "valel" pool. Teedel on tihti ummikud, aeg-ajalt tuleb mingi kollase putka juures peatuda ja raha maksta.
Olime parajad zombid, kui kohale jöudsime. Magasime paar tunnikest ajavahet selgemaks. Pärastlöunal köndisime natuke linnas ringi - palju rahvast, tihe liiklus, palju muljeid, löhnu, värve ja kontraste. Öhureostus.
Käisime pika paadiga jöel ja kanalitel söitmas. ÄGE!!!!!!!!!!!!Jöe ääres jalutamine pole pöhimötteliselt vöimalik - majad, majakesed ja lobudikud on ehitatud otse kallastele. Pruunis lehkavas vees sulistavad röömsad poisiklutid:-)
Kære allesammen:-)
Og nu er vi endelig i Bangkok. Efter 10-timers flyvetur, 1-times kø i paskontrol og 30-km biltur.
Har gået lidt rundt i byen og sejlet på floden og talrige kanaler. Det var specielt dejligt at sejle. ÄGE!!!!!!!! Mange kontraster...
Ellers - tæt trafik, manglende ilt, mange mennesker og varmt.
torsdag den 8. november 2007
Kaks päeva enne reisi.../To dage før rejsen...
... saime kätte oma passid ja viisad:-)
...fik vi vores pas og visa:-)
...fik vi vores pas og visa:-)
tirsdag den 6. november 2007
Abonner på:
Opslag (Atom)
