Kings Canyon & Uluru & Kata Tjuta

6.12.2007
Söitsime Alice Springs`st Larapita Drive mööda Hermannsburgi. See on endine misjonärikeskus, kuhu kogutud aborigeenidele öpetati kristlust jms.
Oleme nüüd ametlikul aborigeenide maal ja selle teelöigu läbimiseks (Mereene Loop Road) oli vaja luba vötta ning natuke maksta.
Nägime ka Hermannsburgi aborigeenide praegust asulat/küla/alevikku. Trellitatud akendega söögipood ühel pool väikest vahekäiku, trellitatud akende ja ustega kiirsöögikoht teisel pool. Kiirtoidukohas pakuti öliseid friikartuleid, rasvaseid kanakoibi, ölist nöretavaid kalafileesid jne. Poe ja söökla vahel pendeldasid paljasjalgsed pruunid lapsed ja hirmus prisked pruunid tädid, enamusel coca-cola vöi Sprite kaenla all.
Vahekäigus rippus primitiivne plakat, et kuidas politsei toimib (vt foto).
Mönes möttes paras shokk see nende kogukond. Hästi must – praht, kilekotid ja tühjad plastpudelid igal pool maas vedelemas. 90% inimestest kohutavalt ülekaalulised.
Kultuurikeskus möjus anekdoodina.
Väga paljus on ”aborigeenide originaalne kunst”, mida nad suveniiripoodides pakuvad, lihtsalt turistidele möeldud käsitöö nagu näiteks Eestis memmekeste muhumustrilised mütsikesed, kootud käpikud ja sokid ning heegeldatud linikud…
Kui terve küla ikka täpikesi maalib… Tjah.
Muidugi – olen näinud ka TÖELISELT MÖJUVAID ASJU, mis on nagu komeedid, aga komeedi saba (suveniiripoodides pakutav) kipub komeedi sisu varjutama.
Ööbisime ca 27 km Kings Canyonist. Öhtul hakkas vihma sadama ja natuke sähvis välku. Temperatuur langes – s.t. magasime hästi…

7.12.2007
…ja kaua. Ärkasime alles 7.30.
Söitsime Kings Canyoni vaatama. Ilmaga vedas – pilves ja ainult 25C. Täiesti sobilik 8,4 km matkarajal jalutamiseks. Punased kaljud, kivid kohati nagu trepiastmed… VÖIMAS!!!!!!!!!!!!! Laskusime ka Eedeni Aeda, kus sai pisikeses kaljubasseinis sulistada.
Söitsime edasi ning peatusime teel Kings Creek Stationis. Söime vöileiba. Kohviku körval oli maja, mille uksel rippus silt PRIVATE. Väljas köölusid kivide peal aborigeenilapsed, möned täiskasvanud ka tagaplaanil. Ühel pruunil naisel juuksed lumivalgeks blondeeritud.
Järsku kadusid lapsed kohvikusse ja tulid natukese aja pärast turske valge tädi saatel tagasi ja väitsid, et mina olla neist pilti teinud (seda nad ei taha, sest usuvad vist midagi sellist, et kui isikut pildistatakse, siis kaob hing ära???). Turske tädi selja tagant ilmus ka üks vormis mees, et kes/kus tegi foto! Piinlik. Seletasin siis, et MA EI TEINUD PILTI…
Ööbisime Uluru lähedal Yulara kämpinguplatsil. Korralik äike ja vihm.

8.12.2007
Pilves. Käisime Ulurut ja Kata Tjutat vaatamas. Hüüumaärgid!!!
Ajalooline hetk – Uluru kultuurikeskuses kuulsime eestikeelset juttu!!!! Esimest korda köikidest meie reisidest kohtasime eestlasi!!
Öhtuks söitsime Stewart Highwayle välja ja peatusime Erldundas.

9.12.2007
Läbisime päris pika vahemaa, ca 700 km läbi körbe (sedakorda mööda asfalti): Erldunda – Kulgera – Marla – Coober Pedy – Gledambo.
Söitsime läbi körbe erinevate nägude. Avarus, tühjus. Kohati möned hallikaspruunid puhmad oranzil maapinnal. Siis ainult pruun maa ja päikese käes säravad kuumad kivid, mitte midagi muud. Sadade kilomeetrite kaupa. Siis möned pöösad, kuivas jöesängis möned rohekamad puud…
Coober Pedy on spetsiaalne koht. Aborigeenide keeles tähendab see valge mehe auku maa sees ja see ta ka on. Väga kummaline koht. Ca 20 km enne linna on liivahunnik liivahunnikus kinni. Nagu jurtad. Kaevandatakse opaale.
Käisime opaalimuuseumis, nägime filmi opaalinduse ajaloost, meile näidati vanu kaevanduskäike ning – maa-aluseid kortereid!!! Enamik linnaelanikke elavat nimelt maa all, kus on aastaringselt 20-25C, aga näiteks veebruarikuus töuseb temperatuur maa peal pluss 57C!!!!
Korterid asuvad miinimum 10 m maapinnast. Ostad näiteks endale linnas tükikese maad ja kaevad omale uru. Möned majad olla nii maa peal kui maa all.
Lahedad nägid välja need “koobaskorterid” – seinad pole vinklis, vaid just nii nagu parasjagu kirkaga taotud vöi masinaga suristatud. Lohukesed-orvakesed. Kaasaegne kodutehnika.
Pidi olema odav elada. Muidugi – elekter ja iseäranis vesi maksavad, tegemist on ikkagi Austraalia ühe kuivema piirkonnaga.
Kui tube juurde vaja, kaevad lihtsalt uue uru juurde. Vahest juhtuvat küll, et sattud naabri juurde.
www.downtoerth.com.au see on mingi bed & breakfast, peaksid olema möned fotod maa-alustest tubadest.

10.12.2007
Esimest korda kogu reisi jooksul hakkas öösel jube külm.
Söitsime: Glendambo – Pimba – Port Augusta – Clare.
Ka vast nii 700 km. Alguses läbi körbe (Pimba – keset täielikku tühjust, pruun maa kauge silmapiiriga ümberringi, asfaldijooned kaugusesse kadumas. Möned kuurid elamiseks…).
Tasapisi muutus maastik kultiveeeritud maaks laugjate küngastega. Lambakarjad nölvadel nosimas. Rohelised viinamarjaväljad Clare Valley ümbruses.
Külm on – ainult pluss 20C. Meie jaoks 20-kraadine hüpe 40-kraadisest kuumusest siia…
Päikesepaiste, aga kampsun peab peal olema. Tunneme puudust pikkadest pükstest, mis said kohvrisse pakitud ja autolaenutusse jäetud…




Af Ivan:

6/12
Kørte fra Alice Springs til Hermannsburg, en tidligere missionsstation, hvor aborigenerne tidligere blev samlet for bl.a. at blive undervist i kristendom m.m. Nu er der en abo-landsby, som man, ligesom mange andre steder prøver at holde fri for alkohol, som stadig er et af de store problemer blandt de indfødte. Se opslag på væggen (foto)! Der er en hel del kriminalitet, stoffer osv. blandt de indfødte og som de selv har svært ved at håndtere, foruden et overforbrug af cola, chips og andre usunde ting som gør, at mange er overvægtige og diabetikkere. Deres landsbyer ligner som regel en losseplads med plastik, flasker og andet affald der flyder over det hele. Campede i bushen på vej til Kings Canyon. Det regnede lidt om aftenen, men ikke nok til at vi kunne få et brusebad.

7/12
Vi vandrede 8,4 km i Kings Canyon, et utroligt smukt sceneri med lodrette vægge ned i den dybe kløft/canyon. Vi var heldig med vejret, overskyet og ca. 25gr. På vej mod Ayers Rock stoppede vi for smoko (te og sandwich pause) ved en abo-landsby. Nogle abo-børn, som legede i nærheden, kom pludselig løbende og påstod, at Külli havde taget foto af dem (de tror, at deres sjæl forsvinder, hvis man fotografere dem, eller noget i den retning?) Külli havde ikke fotograferet dem, hvilket hun forklarede til en dame, som børnene havde hentet (forkælede unger).
Vi campede i en caravanpark nær Ayers Rock og det begyndte at tordne og lyne fra alle sider, det lignede nytårsaften, bare meget voldsommere og så regnede det voldsomt, hvilket er en sjældenthed i det område, som nogle år ikke får en dråbe regn.

8/12
Kørte hen til Ayers Rock og så hulemalerier m.m. Det er en imponerende sandsten midt i det flade land og efter nattens regn løb der vand ned af klippesiderne flere steder. Derefter kørte vi ud til The Olgas som også er nogle store sandstensklippeformationer med dybe kløfter. Om aftenen kørte vi ud til Stewart Highway hvor vi campede i Erldunda og spise i deres resturant.

9/12
Kørte ca. 700km gennem ørken via Coober Pedy til Glendambo. Coober Pedy betyder på abo-sprog ”hvide mands hul i jorden” det er en mineby, hvor man graver efter opaler. Mange af indbyggerne bor under jorden i gamle mineskakte eller nygravede boliger. Temperaturen kan nå op på 50gr i jan. og feb. og derfor går folk under jorden, hvor der er en konstant temp. på 20gr. Se www.downtoerth.com.au. Om natten blev det for første gang på turen koldt og vi frøs.

10/12
Kørte videre mod Port Augusta via Pimba (et hul i ørkenen) fra Port Augusta til Clare Valley, som er en kontrast til ørkenen. Her er grønt med mange vinmarker og et noget køligere klima end vi har været vant til. Vi skal selvfølgelig ud og ”se” lidt på vinmarkerne.