fredag den 28. december 2007
Jöulude paiku/Juletiden
20.12.2007
Hommikune ujumine RAHULIKUS (ilma laineteta) vees.
Söit Brisbane` poole.
Peatusime kusagil Kings Cliffi kandis karavanipargis.
21.12.2007
Lamingtoni rahvuspark, kitsad käänulised mägiteed… Jalutuskäik vihmametsas. Puulatvadesse oli ehitatud ripptee – proovisime ikka seda ka.
Coomera veepark – Klea valik. Proovisime erinevaid asju. Pilves päev, aga soe.
Ööbisime Jacobs Well karavanipargis.
22.12.2007
Brisbane. Sortisime autolaenutuses (jälle) oma asju. Muist pakkisime pappkarpi ja saatsime postiga Taani poole teele.
Heitsime ankrusse Harvey Bay karavaniparki. Mönus rand, vesi soe nagu supp. Läksime vette mööna ajal, pidi päris palju vantsima, enne kui märjaks sai. Välja tulla oli lihtsam – veepiir oli kaldale ikka mitme meetri vörra lähemale nihkunud.
Öhtul käisime “väljas” söömas. Nn. rootsi laud mereelukatega – meie jöululöunasöök.
23.12.2007
Veel üks päev Harvey Bay`s. Kiiret ei ole.
Nägime lendrebaseid.
24.12.2007
Eelmisel öhtul hakkas vihma sadama, sadas kogu öö, vihma jätkus pea kogu söiduks Rockhamptonisse.
Jöuluks külas Margareth vanemate juures.
25.12.2007
Austraalias on jöulude tippsündmus, jöululöunasöök, 25. detsembril.
Saime sellest osa koos Margarethi ja Ashley perega Rockhamptoni botaanikaaias. Keegi oli eelmisel suvel Eestis käinud ja kandis uhkelt Eestist ostetud linast ölasalli.
Öhtul vaatasime telekast Inglismaa kuninganna jöulukönet.
PS! Kingitused käivad ka kuuse alla nagu ”mujalgi maailmas” kombeks ja avatakse alles 25.detsembri hommikul.
26.12.2007
Seda päeva kutsuvad austraallased: BOXING DAY. Kui küsisime, et mida see tähendab, siis keegi ei teadnud. Vastus leiti internetist – vanasti oli nii, et teenijaskond oli ju härrasid jöuluajal ümmardanud ja kui jöul läbi, vöisid nad koju minna. Kasti sees (box) anti neile kaasa head ja paremat toidupoolist jms.
Käisime Koorama krokodillifarmis, kus elutseb ca 3000 krokot, suurim neist kaalub 830 kg ja näeb päris hirmuäratav välja. Nägime, kuidas krokodilliemanda meisterdatud pesast kougiti välja 2 ämbritäit (ca 50?) krokomuna.
Käisime ka Capricorn Caves – maa-alused koopad.
27.12.2007
Söitsime Rockhamptonist (köige rohelisem ja lopsakam paik Austraalias, mida reisi jooksul näinud oleme, troopika. Just see piir, kus jögedes-ookeanis enam ujuda ei saa – krokodillide ja mingite körvetavate molluskite (sting-shellyfish?) pärast.) ca 180 km edela suunas. Eesmärgiks vaadata Ashley venna farmi, ehk siis homestead`i.
Öhtupoolikul söitsime (läbi vihma) Harvey Bay`sse.
28.12.2007
Peatume Harvey Bay`s samas karavanipargis, kus enne Rockhamptonisse-söitugi.
Vihmane.
Raadiost anti sellele piirkonnale tormihoiatus ja paluti veepiirist kaugemale hoida, kuna töusuvesi pidi tulema erakordselt körgele.
Homme anname Brisbane`s auto tagasi, ülehomme lendame Saalomoni saartele.
Af Ivan:
20/12
Tog en svømmetur inden vi gik ud i regnskoven en tur. Kørte derefter videre nordpå og campede i nærheden af Kings Cliff.
21/12
Kørte ind i landet til Lamington Nationalpark hvor vi gik i regnskoven bl.a. en trætop boardwalk. Vi så parakitter og finker, som kunne håndfodres (se foto). Kørte videre til Coomera vandland, det var Klea vild med, der var mange ”scaring” ting at prøve. Campede i Jacobs Well´s Caravan Park.
22/12
På vej gennem Brisbane bookede vi et hotel, hvor vi kan overnatte, inden vi flyver videre til Solomon Øerne. Desuden sorterede lidt i vore ting for, at pakke en kasse, som vi sender hjem. Vi har efterhånden fået rigeligt skrabet sammen.
Kørte derefter til Hervey Bay, hvor vi campede ved en dejlig strand med varmt vand ca. 25 grader og en lufttemp. på ca.30. Spiste julefrokost som var en Julebuffé med lækker seafood.
23/12
Svømmede i det dejlige varme vand. Tidevandsforskellen her er 2,5-3 meter. Gik en tur hvor vi så en ”Flying Fox” koloni med hundredevis af (flyvende hunde) som er nogle meget store flagermus, der lever af frugt. Klea tegner en masse piger med forskelligt dress og laver tegneseriehistorier.
24/12
Kørte fra Hervey Bay til Rockhamton for at holde Jul sammen med Margareth og Ashley og Deres familie.
25/12
Spiste Julefrokost i botanisk have. En smuk park med kæmpe træer bl.a. bajen fig, kauri træer m.fl. samt en afdeling med forskellige australske dyr og fugle, bl.a. koalaer.
Om aftenen hørte vi den engelske dronnings Juletale.
26/12
Boxing Day, dagen bliver kaldt sådan, fordi herremanden på de engelske godser forærede tjenestefolkene en kasse med forskellige madvarer osv på denne dag.
Vi kørte op til en krokkedillefarm med ca.3000 kokodiller, den største (han) vejer 830kg ret imponerende og ikke én man her lyst til at bade sammen. Derefter så vi Capricorn Caves og nogle små flagermus.
27/12
Besøgte Ashley´s bror, som har en farm på ca.2300 acres med ca.600stk fedekvæg. Derefter kørte vi til Hervey Bay og campede.
Hommikune ujumine RAHULIKUS (ilma laineteta) vees.
Söit Brisbane` poole.
Peatusime kusagil Kings Cliffi kandis karavanipargis.
21.12.2007
Lamingtoni rahvuspark, kitsad käänulised mägiteed… Jalutuskäik vihmametsas. Puulatvadesse oli ehitatud ripptee – proovisime ikka seda ka.
Coomera veepark – Klea valik. Proovisime erinevaid asju. Pilves päev, aga soe.
Ööbisime Jacobs Well karavanipargis.
22.12.2007
Brisbane. Sortisime autolaenutuses (jälle) oma asju. Muist pakkisime pappkarpi ja saatsime postiga Taani poole teele.
Heitsime ankrusse Harvey Bay karavaniparki. Mönus rand, vesi soe nagu supp. Läksime vette mööna ajal, pidi päris palju vantsima, enne kui märjaks sai. Välja tulla oli lihtsam – veepiir oli kaldale ikka mitme meetri vörra lähemale nihkunud.
Öhtul käisime “väljas” söömas. Nn. rootsi laud mereelukatega – meie jöululöunasöök.
23.12.2007
Veel üks päev Harvey Bay`s. Kiiret ei ole.
Nägime lendrebaseid.
24.12.2007
Eelmisel öhtul hakkas vihma sadama, sadas kogu öö, vihma jätkus pea kogu söiduks Rockhamptonisse.
Jöuluks külas Margareth vanemate juures.
25.12.2007
Austraalias on jöulude tippsündmus, jöululöunasöök, 25. detsembril.
Saime sellest osa koos Margarethi ja Ashley perega Rockhamptoni botaanikaaias. Keegi oli eelmisel suvel Eestis käinud ja kandis uhkelt Eestist ostetud linast ölasalli.
Öhtul vaatasime telekast Inglismaa kuninganna jöulukönet.
PS! Kingitused käivad ka kuuse alla nagu ”mujalgi maailmas” kombeks ja avatakse alles 25.detsembri hommikul.
26.12.2007
Seda päeva kutsuvad austraallased: BOXING DAY. Kui küsisime, et mida see tähendab, siis keegi ei teadnud. Vastus leiti internetist – vanasti oli nii, et teenijaskond oli ju härrasid jöuluajal ümmardanud ja kui jöul läbi, vöisid nad koju minna. Kasti sees (box) anti neile kaasa head ja paremat toidupoolist jms.
Käisime Koorama krokodillifarmis, kus elutseb ca 3000 krokot, suurim neist kaalub 830 kg ja näeb päris hirmuäratav välja. Nägime, kuidas krokodilliemanda meisterdatud pesast kougiti välja 2 ämbritäit (ca 50?) krokomuna.
Käisime ka Capricorn Caves – maa-alused koopad.
27.12.2007
Söitsime Rockhamptonist (köige rohelisem ja lopsakam paik Austraalias, mida reisi jooksul näinud oleme, troopika. Just see piir, kus jögedes-ookeanis enam ujuda ei saa – krokodillide ja mingite körvetavate molluskite (sting-shellyfish?) pärast.) ca 180 km edela suunas. Eesmärgiks vaadata Ashley venna farmi, ehk siis homestead`i.
Öhtupoolikul söitsime (läbi vihma) Harvey Bay`sse.
28.12.2007
Peatume Harvey Bay`s samas karavanipargis, kus enne Rockhamptonisse-söitugi.
Vihmane.
Raadiost anti sellele piirkonnale tormihoiatus ja paluti veepiirist kaugemale hoida, kuna töusuvesi pidi tulema erakordselt körgele.
Homme anname Brisbane`s auto tagasi, ülehomme lendame Saalomoni saartele.
Af Ivan:
20/12
Tog en svømmetur inden vi gik ud i regnskoven en tur. Kørte derefter videre nordpå og campede i nærheden af Kings Cliff.
21/12
Kørte ind i landet til Lamington Nationalpark hvor vi gik i regnskoven bl.a. en trætop boardwalk. Vi så parakitter og finker, som kunne håndfodres (se foto). Kørte videre til Coomera vandland, det var Klea vild med, der var mange ”scaring” ting at prøve. Campede i Jacobs Well´s Caravan Park.
22/12
På vej gennem Brisbane bookede vi et hotel, hvor vi kan overnatte, inden vi flyver videre til Solomon Øerne. Desuden sorterede lidt i vore ting for, at pakke en kasse, som vi sender hjem. Vi har efterhånden fået rigeligt skrabet sammen.
Kørte derefter til Hervey Bay, hvor vi campede ved en dejlig strand med varmt vand ca. 25 grader og en lufttemp. på ca.30. Spiste julefrokost som var en Julebuffé med lækker seafood.
23/12
Svømmede i det dejlige varme vand. Tidevandsforskellen her er 2,5-3 meter. Gik en tur hvor vi så en ”Flying Fox” koloni med hundredevis af (flyvende hunde) som er nogle meget store flagermus, der lever af frugt. Klea tegner en masse piger med forskelligt dress og laver tegneseriehistorier.
24/12
Kørte fra Hervey Bay til Rockhamton for at holde Jul sammen med Margareth og Ashley og Deres familie.
25/12
Spiste Julefrokost i botanisk have. En smuk park med kæmpe træer bl.a. bajen fig, kauri træer m.fl. samt en afdeling med forskellige australske dyr og fugle, bl.a. koalaer.
Om aftenen hørte vi den engelske dronnings Juletale.
26/12
Boxing Day, dagen bliver kaldt sådan, fordi herremanden på de engelske godser forærede tjenestefolkene en kasse med forskellige madvarer osv på denne dag.
Vi kørte op til en krokkedillefarm med ca.3000 kokodiller, den største (han) vejer 830kg ret imponerende og ikke én man her lyst til at bade sammen. Derefter så vi Capricorn Caves og nogle små flagermus.
27/12
Besøgte Ashley´s bror, som har en farm på ca.2300 acres med ca.600stk fedekvæg. Derefter kørte vi til Hervey Bay og campede.
onsdag den 19. december 2007
Jöulutervitus/Julehilsen
I ønskes alle en rigtig glædelig Jul samt et godt og lykkebringende Nytår!
Vi takker Jer alle, familie, venner, medarbejdere, forretningsforbindelser m.v. for mange gode timer sammen og for et godt og frugtbart samarbejde, som vi ønsker mål fortsætte i det nye år!!!!!!!!!!!!!!!!
De bedste hilsener fra
Klea, Külli & Ivan
Vi takker Jer alle, familie, venner, medarbejdere, forretningsforbindelser m.v. for mange gode timer sammen og for et godt og frugtbart samarbejde, som vi ønsker mål fortsætte i det nye år!!!!!!!!!!!!!!!!
De bedste hilsener fra
Klea, Külli & Ivan
SOOVIME TEILE KÖIGILE HÄID JÖULE JA ÖNNE UUEL AASTAL!!!!!!!!!
Parimate tervitustega:
Klea, Ivan, Külli
Portland - Philip Island - Sydney - ...
13.12.2007
Klea ja Ivan käisid hommikul enne teeleasumist meres ujumas.
Teel Mt. Gambier`i peatusime Millicentis ja kasutasime kohaliku raamatukogu internetti. Ca 18 km Millicent`st käisime mingites T… koobastes.
Mt Gambier`s söime Blue Lake` ääres burgerit:-) Huvitavat värvi (imelikult indigosinine?) järv, asub kunagises vulkaanikraatris.
Jöudsime Victoria osariiki, peatusime Portlandi lähedal (karavanipargis). Karavanipargi väravas magas eukalüpti otsas koaala, s.t. esimene koaala, keda LOODUSES näinud oleme.
14.12.2007
Hommikul ujusime meres.
Saime kokku ühe kohalikuga, kes meid endale külla kutsus (nad on elanud 3 kuud Saalomoni saartel – vaatasime fotosid).
Otsustasime jääda samasse paika veel üheks ööks.
Klea ja Ivan proovisid kala püüda.
15.12.2007
Söitsime Portlandist Great Ocean Drive (maantee nimi) mööda Melbourni suunas. Selline sinka-vonka tee ookeni kalllast mööda ja metsi pidi. Teel peatusime, et 12 apostlit vaadata (maalilised kaljurahnud meres). Köndisime ka vihmametsa matkarada pidi.
Melbournis ei peatunud – ikkagi 4,2 milj. elanikuga linn… Et kuidas seal teed leida ja…
Austraalia-raamatust lugesime, et Melbournist 130 km kagus asub Philip Island, kus elavad sellised huvitavad väikesed pingviinid, kes igal öhtul päikeseloojangu ajal merest kalalt tulevad ja üle rannaliiva oma urgudesse vudivad, inimestest välja tegemata.
Vurasime öhtupoolikul siis Philip Islandi poole ja jöudsime just enne pïkeseloojangut. Kujutasime ette vaikset rahulikku öhtut kaldakividel istumisega ja pingviinide jälgimisega, aga…
Jahmatusega avastasime 3 PARKIMISPLATSI, millest 2,5 olid juba autosid täis. Bussidele möeldud parkla oli ka – paljude bussidega. Köndisime köheldes parklast edasi ja meid ootas ees – PINGVIINIDE KESKUS!!!! Ûmberringi sebimas joppidega inimesed, tekid kaenlas. Piletijärjekord. Tagaplaanil lasid jaapanlased ennast pingviinimaskoti kaisus pildistada – üks ühel pool, teine teisel pool. Uksel pistis blond sädistav neiu mingi paberilipiku pihku – et pingviine ise pildistada ei tohi, aga selle paberi ettenäitamisel saab osta mingi muu foto 25% hinnaalandusega. Hiiglaslik suveniiripood (pingviinividinatega). Sai osta popcorni ja seista vetsujärjekorras.
Öue. Seal pildistada ei tohtinud. Tohutu, tohutu rahvamass. Vöib-olla1000 ringis?
Meid suunati randa ehitatud betoonareeni juurde, mille astmed olid möeldud istumiseks. Randa ja publikut eraldas nöör.
Enne päikeseloojangut käis rahvamassi ees mikrofoniga tädi. Rääkis pingviinidest ja sellest, et fotosid ei tohi teha ja et kui linnud merest tulevad, siis peab hästi vaikselt olema ja paigal istuma.
Ootasime. Külm ja tuuline.
Hämardus… ja pingviinid tulid…
Et kas rahvamass/jöuk püsis vaikselt? Ei. Et kas rahvamass/JÖUK püsis paigal? Ei. Vaatamata sellele, et 3 nööri taga näoga publiku suunas olevat ja pingviinide kaitsmisega tegelevat tädi üritasid inimesi ohjes hoida… PIINLIK! Nagu kari lolle!
Tagatipuks tegi üks jaapanlane (vöi midagi sellist) ikkagi pilti ja rahvas tormas (siiski nööri taga püsides) pingviinide lähenedes lindude suunas.
Kari imbetsille – ja meie ühed paljudest.
No vägev elamus selles möttes, et ega ei teadnudki, et maailmas nii palju pingviinidest huvitatud inimesi leidub.
Söu löppedes küsis üks hiinlane/jaapanlane/? valvuritädilt, et kas hommikul lähevad pingviinid merre tagasi vä? Ta polnud ikka veel aru saanud, et milles point oli.
Tagasi parklasse minnes nägime, et pingviinimaskott oli endiselt ametis pilusilmsete külastajatega koos pildistamisega.
Kämpasime kusagil pöösastes. Külm. Ja kuidagi totter tunne.
16.12.2007
Söitsime: Philip Island – Narooma.
Kui eilne tee läks pöhiliselt ookeanikallast mööda, siis tänane sik-sakitas metsade vahel. Ilus! Läbisime üle 500 km, ööbisime karavanipargis (pesime ennast puhtaks) ja läksime vara magama, et Sydney-päevaks puhanud olla.
17.12.2007
Narooma – Sydney, ca 330 km. Hakkasime söitma hommikul 7 paiku, Sydneysse jöudsime vast kell 11. Tihe liiklus!!!!!!!!!!!!!!!! Alguses tndus täiesti lootusetu kusagile väkja jöuda. Meil oli plaan parkida Ooperimaja läheduses ja siis sealt jalgsi edasi liikuda.
Aga Ivan oli NII TUBLI AUTOJUHT!!! ning pärast närvitsemist ja Sydney Harbour Bridge`st 2 korda üle söitmist önnestus leida parkimiskoht.
Nägime: Museum of Contemporary Art (vöimas näitus Sahzia Sikander), National Gallery of NSW ja muidugi Ooperimaja. Jalutasime sadamas ringi, söime ühes välikohvikus mereande. Päev nagu pärl.
Leidsime päris hölpsasti tee Sydneyst välja – pöhja poole.
Peatusime kusagil parkimisplatsil mere ääres, sest karavanipark oli täis ja läks juba pimedaks.
18.12.2007
Söitsime aga edasi. Vahepeal peatusime mingis metsikult mühavate lainetega rannas.Türkiissinised vahutavate lainemütsidega hiiglased liivale paiskumas ja jälle tagasi tömbumas. Ujumiseks meie tegevust nimetada ei saanud, hullasime lainetes.
Vihma hakkas sadama.
Söitsime edasi, söime ühes kalurikülas austreid ja grillitud kala (öues laudade vahel kooserdas pelikan) ja peatusime varakult ühes karavanipargis enne Port Macqariet.
Af Ivan:
13/12
Klea og jeg Ivan svømmede i havet om morgenen, inden vi kørte fra Kingstone. Vi stoppede ved et bibliotek, hvor vi fik internetforbindelse og overførte, hvad vi havde på den bærbare, til vor blog.
Tjekkede ind på en caravanpark nær Portland, hvor der sad (stadig sidder) en koala i et af træerne.
14/12
Tog en svømmetur om morgenen, sammen med en af de lokale ”Ross”, som plejer at svømme hver morgen. Han har en kvægfarm på 250 acres og 200 dyr. Vi blev inviteret til at besøge dem og snakkede lidt om Solomonøerne, hvor de havde været i 3 mdr. Afslappende dag med østers og hvidvin til aftensmad.
15/12
Kørte fra Portland via Great Ocean Road, som løber tæt på kysten, hvor vi kunne se smukke klippeformationer formet af havet gennem tusinder af år. Et sted, hvor vi kørte gennem skoven, sad der en koala og sov på en gren, der hang ud over vejen, det så lidt farligt ud, men han blev sikkert nok hængende.
Vi nåede til Philip Island om aftenen, hvor vi så nogle (ca.1000) små pingviner, de mindste af arten, komme op af vandet efter mørkets frembrud i små grupper for, at gå op til deres huler i sandklitterne, hvor de yngler.
Vi troede, at der foruden os, kun ville være nogle få turister, ligesom vi har været vant til på hele turen, men der var ca. ligeså mange turister, som der var pingviner, det er virkelig et tilløbsstykke. Der var mange busser fulde af Japanere med Deres kameraer, som de dog ikke måtte bruge til at fotografere pingvinerne med, det var forbudt og noget af en prøvelse for Japanerne.
16/12
Kørte ca. 500km nordpå mod Sydney af Great Ocean Road, en smuk tur gennem kæmpe områder med skov. Campede i Naroma caravanpark.
17/12
Startede tidlig om morgenen på de ca. 300km ind til Sydney centrum, hvor vi så Museet for Contemperary Art, Botanisk have, National Gallery of New South Wales og operahuset. En fin dag i en smuk by, især omkring Sydney Habour. Vi bush-campede ved havet.
18/12
Fortsatte op ad Pacific Highway mod Brisbane. Vi stoppede et par gange for, bl.a. at spise østers og svømme, vandet og luften er nu blevet varmere efter det relative kolde syd og der var store bølger så kunne bruge vort surfbræt.
Klea ja Ivan käisid hommikul enne teeleasumist meres ujumas.
Teel Mt. Gambier`i peatusime Millicentis ja kasutasime kohaliku raamatukogu internetti. Ca 18 km Millicent`st käisime mingites T… koobastes.
Mt Gambier`s söime Blue Lake` ääres burgerit:-) Huvitavat värvi (imelikult indigosinine?) järv, asub kunagises vulkaanikraatris.
Jöudsime Victoria osariiki, peatusime Portlandi lähedal (karavanipargis). Karavanipargi väravas magas eukalüpti otsas koaala, s.t. esimene koaala, keda LOODUSES näinud oleme.
14.12.2007
Hommikul ujusime meres.
Saime kokku ühe kohalikuga, kes meid endale külla kutsus (nad on elanud 3 kuud Saalomoni saartel – vaatasime fotosid).
Otsustasime jääda samasse paika veel üheks ööks.
Klea ja Ivan proovisid kala püüda.
15.12.2007
Söitsime Portlandist Great Ocean Drive (maantee nimi) mööda Melbourni suunas. Selline sinka-vonka tee ookeni kalllast mööda ja metsi pidi. Teel peatusime, et 12 apostlit vaadata (maalilised kaljurahnud meres). Köndisime ka vihmametsa matkarada pidi.
Melbournis ei peatunud – ikkagi 4,2 milj. elanikuga linn… Et kuidas seal teed leida ja…
Austraalia-raamatust lugesime, et Melbournist 130 km kagus asub Philip Island, kus elavad sellised huvitavad väikesed pingviinid, kes igal öhtul päikeseloojangu ajal merest kalalt tulevad ja üle rannaliiva oma urgudesse vudivad, inimestest välja tegemata.
Vurasime öhtupoolikul siis Philip Islandi poole ja jöudsime just enne pïkeseloojangut. Kujutasime ette vaikset rahulikku öhtut kaldakividel istumisega ja pingviinide jälgimisega, aga…
Jahmatusega avastasime 3 PARKIMISPLATSI, millest 2,5 olid juba autosid täis. Bussidele möeldud parkla oli ka – paljude bussidega. Köndisime köheldes parklast edasi ja meid ootas ees – PINGVIINIDE KESKUS!!!! Ûmberringi sebimas joppidega inimesed, tekid kaenlas. Piletijärjekord. Tagaplaanil lasid jaapanlased ennast pingviinimaskoti kaisus pildistada – üks ühel pool, teine teisel pool. Uksel pistis blond sädistav neiu mingi paberilipiku pihku – et pingviine ise pildistada ei tohi, aga selle paberi ettenäitamisel saab osta mingi muu foto 25% hinnaalandusega. Hiiglaslik suveniiripood (pingviinividinatega). Sai osta popcorni ja seista vetsujärjekorras.
Öue. Seal pildistada ei tohtinud. Tohutu, tohutu rahvamass. Vöib-olla1000 ringis?
Meid suunati randa ehitatud betoonareeni juurde, mille astmed olid möeldud istumiseks. Randa ja publikut eraldas nöör.
Enne päikeseloojangut käis rahvamassi ees mikrofoniga tädi. Rääkis pingviinidest ja sellest, et fotosid ei tohi teha ja et kui linnud merest tulevad, siis peab hästi vaikselt olema ja paigal istuma.
Ootasime. Külm ja tuuline.
Hämardus… ja pingviinid tulid…
Et kas rahvamass/jöuk püsis vaikselt? Ei. Et kas rahvamass/JÖUK püsis paigal? Ei. Vaatamata sellele, et 3 nööri taga näoga publiku suunas olevat ja pingviinide kaitsmisega tegelevat tädi üritasid inimesi ohjes hoida… PIINLIK! Nagu kari lolle!
Tagatipuks tegi üks jaapanlane (vöi midagi sellist) ikkagi pilti ja rahvas tormas (siiski nööri taga püsides) pingviinide lähenedes lindude suunas.
Kari imbetsille – ja meie ühed paljudest.
No vägev elamus selles möttes, et ega ei teadnudki, et maailmas nii palju pingviinidest huvitatud inimesi leidub.
Söu löppedes küsis üks hiinlane/jaapanlane/? valvuritädilt, et kas hommikul lähevad pingviinid merre tagasi vä? Ta polnud ikka veel aru saanud, et milles point oli.
Tagasi parklasse minnes nägime, et pingviinimaskott oli endiselt ametis pilusilmsete külastajatega koos pildistamisega.
Kämpasime kusagil pöösastes. Külm. Ja kuidagi totter tunne.
16.12.2007
Söitsime: Philip Island – Narooma.
Kui eilne tee läks pöhiliselt ookeanikallast mööda, siis tänane sik-sakitas metsade vahel. Ilus! Läbisime üle 500 km, ööbisime karavanipargis (pesime ennast puhtaks) ja läksime vara magama, et Sydney-päevaks puhanud olla.
17.12.2007
Narooma – Sydney, ca 330 km. Hakkasime söitma hommikul 7 paiku, Sydneysse jöudsime vast kell 11. Tihe liiklus!!!!!!!!!!!!!!!! Alguses tndus täiesti lootusetu kusagile väkja jöuda. Meil oli plaan parkida Ooperimaja läheduses ja siis sealt jalgsi edasi liikuda.
Aga Ivan oli NII TUBLI AUTOJUHT!!! ning pärast närvitsemist ja Sydney Harbour Bridge`st 2 korda üle söitmist önnestus leida parkimiskoht.
Nägime: Museum of Contemporary Art (vöimas näitus Sahzia Sikander), National Gallery of NSW ja muidugi Ooperimaja. Jalutasime sadamas ringi, söime ühes välikohvikus mereande. Päev nagu pärl.
Leidsime päris hölpsasti tee Sydneyst välja – pöhja poole.
Peatusime kusagil parkimisplatsil mere ääres, sest karavanipark oli täis ja läks juba pimedaks.
18.12.2007
Söitsime aga edasi. Vahepeal peatusime mingis metsikult mühavate lainetega rannas.Türkiissinised vahutavate lainemütsidega hiiglased liivale paiskumas ja jälle tagasi tömbumas. Ujumiseks meie tegevust nimetada ei saanud, hullasime lainetes.
Vihma hakkas sadama.
Söitsime edasi, söime ühes kalurikülas austreid ja grillitud kala (öues laudade vahel kooserdas pelikan) ja peatusime varakult ühes karavanipargis enne Port Macqariet.
Af Ivan:
13/12
Klea og jeg Ivan svømmede i havet om morgenen, inden vi kørte fra Kingstone. Vi stoppede ved et bibliotek, hvor vi fik internetforbindelse og overførte, hvad vi havde på den bærbare, til vor blog.
Tjekkede ind på en caravanpark nær Portland, hvor der sad (stadig sidder) en koala i et af træerne.
14/12
Tog en svømmetur om morgenen, sammen med en af de lokale ”Ross”, som plejer at svømme hver morgen. Han har en kvægfarm på 250 acres og 200 dyr. Vi blev inviteret til at besøge dem og snakkede lidt om Solomonøerne, hvor de havde været i 3 mdr. Afslappende dag med østers og hvidvin til aftensmad.
15/12
Kørte fra Portland via Great Ocean Road, som løber tæt på kysten, hvor vi kunne se smukke klippeformationer formet af havet gennem tusinder af år. Et sted, hvor vi kørte gennem skoven, sad der en koala og sov på en gren, der hang ud over vejen, det så lidt farligt ud, men han blev sikkert nok hængende.
Vi nåede til Philip Island om aftenen, hvor vi så nogle (ca.1000) små pingviner, de mindste af arten, komme op af vandet efter mørkets frembrud i små grupper for, at gå op til deres huler i sandklitterne, hvor de yngler.
Vi troede, at der foruden os, kun ville være nogle få turister, ligesom vi har været vant til på hele turen, men der var ca. ligeså mange turister, som der var pingviner, det er virkelig et tilløbsstykke. Der var mange busser fulde af Japanere med Deres kameraer, som de dog ikke måtte bruge til at fotografere pingvinerne med, det var forbudt og noget af en prøvelse for Japanerne.
16/12
Kørte ca. 500km nordpå mod Sydney af Great Ocean Road, en smuk tur gennem kæmpe områder med skov. Campede i Naroma caravanpark.
17/12
Startede tidlig om morgenen på de ca. 300km ind til Sydney centrum, hvor vi så Museet for Contemperary Art, Botanisk have, National Gallery of New South Wales og operahuset. En fin dag i en smuk by, især omkring Sydney Habour. Vi bush-campede ved havet.
18/12
Fortsatte op ad Pacific Highway mod Brisbane. Vi stoppede et par gange for, bl.a. at spise østers og svømme, vandet og luften er nu blevet varmere efter det relative kolde syd og der var store bølger så kunne bruge vort surfbræt.
onsdag den 12. december 2007
Kings Canyon & Uluru & Kata Tjuta
6.12.2007
Söitsime Alice Springs`st Larapita Drive mööda Hermannsburgi. See on endine misjonärikeskus, kuhu kogutud aborigeenidele öpetati kristlust jms.
Oleme nüüd ametlikul aborigeenide maal ja selle teelöigu läbimiseks (Mereene Loop Road) oli vaja luba vötta ning natuke maksta.
Nägime ka Hermannsburgi aborigeenide praegust asulat/küla/alevikku. Trellitatud akendega söögipood ühel pool väikest vahekäiku, trellitatud akende ja ustega kiirsöögikoht teisel pool. Kiirtoidukohas pakuti öliseid friikartuleid, rasvaseid kanakoibi, ölist nöretavaid kalafileesid jne. Poe ja söökla vahel pendeldasid paljasjalgsed pruunid lapsed ja hirmus prisked pruunid tädid, enamusel coca-cola vöi Sprite kaenla all.
Vahekäigus rippus primitiivne plakat, et kuidas politsei toimib (vt foto).
Mönes möttes paras shokk see nende kogukond. Hästi must – praht, kilekotid ja tühjad plastpudelid igal pool maas vedelemas. 90% inimestest kohutavalt ülekaalulised.
Kultuurikeskus möjus anekdoodina.
Väga paljus on ”aborigeenide originaalne kunst”, mida nad suveniiripoodides pakuvad, lihtsalt turistidele möeldud käsitöö nagu näiteks Eestis memmekeste muhumustrilised mütsikesed, kootud käpikud ja sokid ning heegeldatud linikud…
Kui terve küla ikka täpikesi maalib… Tjah.
Muidugi – olen näinud ka TÖELISELT MÖJUVAID ASJU, mis on nagu komeedid, aga komeedi saba (suveniiripoodides pakutav) kipub komeedi sisu varjutama.
Ööbisime ca 27 km Kings Canyonist. Öhtul hakkas vihma sadama ja natuke sähvis välku. Temperatuur langes – s.t. magasime hästi…
7.12.2007
…ja kaua. Ärkasime alles 7.30.
Söitsime Kings Canyoni vaatama. Ilmaga vedas – pilves ja ainult 25C. Täiesti sobilik 8,4 km matkarajal jalutamiseks. Punased kaljud, kivid kohati nagu trepiastmed… VÖIMAS!!!!!!!!!!!!! Laskusime ka Eedeni Aeda, kus sai pisikeses kaljubasseinis sulistada.
Söitsime edasi ning peatusime teel Kings Creek Stationis. Söime vöileiba. Kohviku körval oli maja, mille uksel rippus silt PRIVATE. Väljas köölusid kivide peal aborigeenilapsed, möned täiskasvanud ka tagaplaanil. Ühel pruunil naisel juuksed lumivalgeks blondeeritud.
Järsku kadusid lapsed kohvikusse ja tulid natukese aja pärast turske valge tädi saatel tagasi ja väitsid, et mina olla neist pilti teinud (seda nad ei taha, sest usuvad vist midagi sellist, et kui isikut pildistatakse, siis kaob hing ära???). Turske tädi selja tagant ilmus ka üks vormis mees, et kes/kus tegi foto! Piinlik. Seletasin siis, et MA EI TEINUD PILTI…
Ööbisime Uluru lähedal Yulara kämpinguplatsil. Korralik äike ja vihm.
8.12.2007
Pilves. Käisime Ulurut ja Kata Tjutat vaatamas. Hüüumaärgid!!!
Ajalooline hetk – Uluru kultuurikeskuses kuulsime eestikeelset juttu!!!! Esimest korda köikidest meie reisidest kohtasime eestlasi!!
Öhtuks söitsime Stewart Highwayle välja ja peatusime Erldundas.
9.12.2007
Läbisime päris pika vahemaa, ca 700 km läbi körbe (sedakorda mööda asfalti): Erldunda – Kulgera – Marla – Coober Pedy – Gledambo.
Söitsime läbi körbe erinevate nägude. Avarus, tühjus. Kohati möned hallikaspruunid puhmad oranzil maapinnal. Siis ainult pruun maa ja päikese käes säravad kuumad kivid, mitte midagi muud. Sadade kilomeetrite kaupa. Siis möned pöösad, kuivas jöesängis möned rohekamad puud…
Coober Pedy on spetsiaalne koht. Aborigeenide keeles tähendab see valge mehe auku maa sees ja see ta ka on. Väga kummaline koht. Ca 20 km enne linna on liivahunnik liivahunnikus kinni. Nagu jurtad. Kaevandatakse opaale.
Käisime opaalimuuseumis, nägime filmi opaalinduse ajaloost, meile näidati vanu kaevanduskäike ning – maa-aluseid kortereid!!! Enamik linnaelanikke elavat nimelt maa all, kus on aastaringselt 20-25C, aga näiteks veebruarikuus töuseb temperatuur maa peal pluss 57C!!!!
Korterid asuvad miinimum 10 m maapinnast. Ostad näiteks endale linnas tükikese maad ja kaevad omale uru. Möned majad olla nii maa peal kui maa all.
Lahedad nägid välja need “koobaskorterid” – seinad pole vinklis, vaid just nii nagu parasjagu kirkaga taotud vöi masinaga suristatud. Lohukesed-orvakesed. Kaasaegne kodutehnika.
Pidi olema odav elada. Muidugi – elekter ja iseäranis vesi maksavad, tegemist on ikkagi Austraalia ühe kuivema piirkonnaga.
Kui tube juurde vaja, kaevad lihtsalt uue uru juurde. Vahest juhtuvat küll, et sattud naabri juurde.
www.downtoerth.com.au see on mingi bed & breakfast, peaksid olema möned fotod maa-alustest tubadest.
10.12.2007
Esimest korda kogu reisi jooksul hakkas öösel jube külm.
Söitsime: Glendambo – Pimba – Port Augusta – Clare.
Ka vast nii 700 km. Alguses läbi körbe (Pimba – keset täielikku tühjust, pruun maa kauge silmapiiriga ümberringi, asfaldijooned kaugusesse kadumas. Möned kuurid elamiseks…).
Tasapisi muutus maastik kultiveeeritud maaks laugjate küngastega. Lambakarjad nölvadel nosimas. Rohelised viinamarjaväljad Clare Valley ümbruses.
Külm on – ainult pluss 20C. Meie jaoks 20-kraadine hüpe 40-kraadisest kuumusest siia…
Päikesepaiste, aga kampsun peab peal olema. Tunneme puudust pikkadest pükstest, mis said kohvrisse pakitud ja autolaenutusse jäetud…
Af Ivan:
6/12
Kørte fra Alice Springs til Hermannsburg, en tidligere missionsstation, hvor aborigenerne tidligere blev samlet for bl.a. at blive undervist i kristendom m.m. Nu er der en abo-landsby, som man, ligesom mange andre steder prøver at holde fri for alkohol, som stadig er et af de store problemer blandt de indfødte. Se opslag på væggen (foto)! Der er en hel del kriminalitet, stoffer osv. blandt de indfødte og som de selv har svært ved at håndtere, foruden et overforbrug af cola, chips og andre usunde ting som gør, at mange er overvægtige og diabetikkere. Deres landsbyer ligner som regel en losseplads med plastik, flasker og andet affald der flyder over det hele. Campede i bushen på vej til Kings Canyon. Det regnede lidt om aftenen, men ikke nok til at vi kunne få et brusebad.
7/12
Vi vandrede 8,4 km i Kings Canyon, et utroligt smukt sceneri med lodrette vægge ned i den dybe kløft/canyon. Vi var heldig med vejret, overskyet og ca. 25gr. På vej mod Ayers Rock stoppede vi for smoko (te og sandwich pause) ved en abo-landsby. Nogle abo-børn, som legede i nærheden, kom pludselig løbende og påstod, at Külli havde taget foto af dem (de tror, at deres sjæl forsvinder, hvis man fotografere dem, eller noget i den retning?) Külli havde ikke fotograferet dem, hvilket hun forklarede til en dame, som børnene havde hentet (forkælede unger).
Vi campede i en caravanpark nær Ayers Rock og det begyndte at tordne og lyne fra alle sider, det lignede nytårsaften, bare meget voldsommere og så regnede det voldsomt, hvilket er en sjældenthed i det område, som nogle år ikke får en dråbe regn.
8/12
Kørte hen til Ayers Rock og så hulemalerier m.m. Det er en imponerende sandsten midt i det flade land og efter nattens regn løb der vand ned af klippesiderne flere steder. Derefter kørte vi ud til The Olgas som også er nogle store sandstensklippeformationer med dybe kløfter. Om aftenen kørte vi ud til Stewart Highway hvor vi campede i Erldunda og spise i deres resturant.
9/12
Kørte ca. 700km gennem ørken via Coober Pedy til Glendambo. Coober Pedy betyder på abo-sprog ”hvide mands hul i jorden” det er en mineby, hvor man graver efter opaler. Mange af indbyggerne bor under jorden i gamle mineskakte eller nygravede boliger. Temperaturen kan nå op på 50gr i jan. og feb. og derfor går folk under jorden, hvor der er en konstant temp. på 20gr. Se www.downtoerth.com.au. Om natten blev det for første gang på turen koldt og vi frøs.
10/12
Kørte videre mod Port Augusta via Pimba (et hul i ørkenen) fra Port Augusta til Clare Valley, som er en kontrast til ørkenen. Her er grønt med mange vinmarker og et noget køligere klima end vi har været vant til. Vi skal selvfølgelig ud og ”se” lidt på vinmarkerne.
Söitsime Alice Springs`st Larapita Drive mööda Hermannsburgi. See on endine misjonärikeskus, kuhu kogutud aborigeenidele öpetati kristlust jms.
Oleme nüüd ametlikul aborigeenide maal ja selle teelöigu läbimiseks (Mereene Loop Road) oli vaja luba vötta ning natuke maksta.
Nägime ka Hermannsburgi aborigeenide praegust asulat/küla/alevikku. Trellitatud akendega söögipood ühel pool väikest vahekäiku, trellitatud akende ja ustega kiirsöögikoht teisel pool. Kiirtoidukohas pakuti öliseid friikartuleid, rasvaseid kanakoibi, ölist nöretavaid kalafileesid jne. Poe ja söökla vahel pendeldasid paljasjalgsed pruunid lapsed ja hirmus prisked pruunid tädid, enamusel coca-cola vöi Sprite kaenla all.
Vahekäigus rippus primitiivne plakat, et kuidas politsei toimib (vt foto).
Mönes möttes paras shokk see nende kogukond. Hästi must – praht, kilekotid ja tühjad plastpudelid igal pool maas vedelemas. 90% inimestest kohutavalt ülekaalulised.
Kultuurikeskus möjus anekdoodina.
Väga paljus on ”aborigeenide originaalne kunst”, mida nad suveniiripoodides pakuvad, lihtsalt turistidele möeldud käsitöö nagu näiteks Eestis memmekeste muhumustrilised mütsikesed, kootud käpikud ja sokid ning heegeldatud linikud…
Kui terve küla ikka täpikesi maalib… Tjah.
Muidugi – olen näinud ka TÖELISELT MÖJUVAID ASJU, mis on nagu komeedid, aga komeedi saba (suveniiripoodides pakutav) kipub komeedi sisu varjutama.
Ööbisime ca 27 km Kings Canyonist. Öhtul hakkas vihma sadama ja natuke sähvis välku. Temperatuur langes – s.t. magasime hästi…
7.12.2007
…ja kaua. Ärkasime alles 7.30.
Söitsime Kings Canyoni vaatama. Ilmaga vedas – pilves ja ainult 25C. Täiesti sobilik 8,4 km matkarajal jalutamiseks. Punased kaljud, kivid kohati nagu trepiastmed… VÖIMAS!!!!!!!!!!!!! Laskusime ka Eedeni Aeda, kus sai pisikeses kaljubasseinis sulistada.
Söitsime edasi ning peatusime teel Kings Creek Stationis. Söime vöileiba. Kohviku körval oli maja, mille uksel rippus silt PRIVATE. Väljas köölusid kivide peal aborigeenilapsed, möned täiskasvanud ka tagaplaanil. Ühel pruunil naisel juuksed lumivalgeks blondeeritud.
Järsku kadusid lapsed kohvikusse ja tulid natukese aja pärast turske valge tädi saatel tagasi ja väitsid, et mina olla neist pilti teinud (seda nad ei taha, sest usuvad vist midagi sellist, et kui isikut pildistatakse, siis kaob hing ära???). Turske tädi selja tagant ilmus ka üks vormis mees, et kes/kus tegi foto! Piinlik. Seletasin siis, et MA EI TEINUD PILTI…
Ööbisime Uluru lähedal Yulara kämpinguplatsil. Korralik äike ja vihm.
8.12.2007
Pilves. Käisime Ulurut ja Kata Tjutat vaatamas. Hüüumaärgid!!!
Ajalooline hetk – Uluru kultuurikeskuses kuulsime eestikeelset juttu!!!! Esimest korda köikidest meie reisidest kohtasime eestlasi!!
Öhtuks söitsime Stewart Highwayle välja ja peatusime Erldundas.
9.12.2007
Läbisime päris pika vahemaa, ca 700 km läbi körbe (sedakorda mööda asfalti): Erldunda – Kulgera – Marla – Coober Pedy – Gledambo.
Söitsime läbi körbe erinevate nägude. Avarus, tühjus. Kohati möned hallikaspruunid puhmad oranzil maapinnal. Siis ainult pruun maa ja päikese käes säravad kuumad kivid, mitte midagi muud. Sadade kilomeetrite kaupa. Siis möned pöösad, kuivas jöesängis möned rohekamad puud…
Coober Pedy on spetsiaalne koht. Aborigeenide keeles tähendab see valge mehe auku maa sees ja see ta ka on. Väga kummaline koht. Ca 20 km enne linna on liivahunnik liivahunnikus kinni. Nagu jurtad. Kaevandatakse opaale.
Käisime opaalimuuseumis, nägime filmi opaalinduse ajaloost, meile näidati vanu kaevanduskäike ning – maa-aluseid kortereid!!! Enamik linnaelanikke elavat nimelt maa all, kus on aastaringselt 20-25C, aga näiteks veebruarikuus töuseb temperatuur maa peal pluss 57C!!!!
Korterid asuvad miinimum 10 m maapinnast. Ostad näiteks endale linnas tükikese maad ja kaevad omale uru. Möned majad olla nii maa peal kui maa all.
Lahedad nägid välja need “koobaskorterid” – seinad pole vinklis, vaid just nii nagu parasjagu kirkaga taotud vöi masinaga suristatud. Lohukesed-orvakesed. Kaasaegne kodutehnika.
Pidi olema odav elada. Muidugi – elekter ja iseäranis vesi maksavad, tegemist on ikkagi Austraalia ühe kuivema piirkonnaga.
Kui tube juurde vaja, kaevad lihtsalt uue uru juurde. Vahest juhtuvat küll, et sattud naabri juurde.
www.downtoerth.com.au see on mingi bed & breakfast, peaksid olema möned fotod maa-alustest tubadest.
10.12.2007
Esimest korda kogu reisi jooksul hakkas öösel jube külm.
Söitsime: Glendambo – Pimba – Port Augusta – Clare.
Ka vast nii 700 km. Alguses läbi körbe (Pimba – keset täielikku tühjust, pruun maa kauge silmapiiriga ümberringi, asfaldijooned kaugusesse kadumas. Möned kuurid elamiseks…).
Tasapisi muutus maastik kultiveeeritud maaks laugjate küngastega. Lambakarjad nölvadel nosimas. Rohelised viinamarjaväljad Clare Valley ümbruses.
Külm on – ainult pluss 20C. Meie jaoks 20-kraadine hüpe 40-kraadisest kuumusest siia…
Päikesepaiste, aga kampsun peab peal olema. Tunneme puudust pikkadest pükstest, mis said kohvrisse pakitud ja autolaenutusse jäetud…
Af Ivan:
6/12
Kørte fra Alice Springs til Hermannsburg, en tidligere missionsstation, hvor aborigenerne tidligere blev samlet for bl.a. at blive undervist i kristendom m.m. Nu er der en abo-landsby, som man, ligesom mange andre steder prøver at holde fri for alkohol, som stadig er et af de store problemer blandt de indfødte. Se opslag på væggen (foto)! Der er en hel del kriminalitet, stoffer osv. blandt de indfødte og som de selv har svært ved at håndtere, foruden et overforbrug af cola, chips og andre usunde ting som gør, at mange er overvægtige og diabetikkere. Deres landsbyer ligner som regel en losseplads med plastik, flasker og andet affald der flyder over det hele. Campede i bushen på vej til Kings Canyon. Det regnede lidt om aftenen, men ikke nok til at vi kunne få et brusebad.
7/12
Vi vandrede 8,4 km i Kings Canyon, et utroligt smukt sceneri med lodrette vægge ned i den dybe kløft/canyon. Vi var heldig med vejret, overskyet og ca. 25gr. På vej mod Ayers Rock stoppede vi for smoko (te og sandwich pause) ved en abo-landsby. Nogle abo-børn, som legede i nærheden, kom pludselig løbende og påstod, at Külli havde taget foto af dem (de tror, at deres sjæl forsvinder, hvis man fotografere dem, eller noget i den retning?) Külli havde ikke fotograferet dem, hvilket hun forklarede til en dame, som børnene havde hentet (forkælede unger).
Vi campede i en caravanpark nær Ayers Rock og det begyndte at tordne og lyne fra alle sider, det lignede nytårsaften, bare meget voldsommere og så regnede det voldsomt, hvilket er en sjældenthed i det område, som nogle år ikke får en dråbe regn.
8/12
Kørte hen til Ayers Rock og så hulemalerier m.m. Det er en imponerende sandsten midt i det flade land og efter nattens regn løb der vand ned af klippesiderne flere steder. Derefter kørte vi ud til The Olgas som også er nogle store sandstensklippeformationer med dybe kløfter. Om aftenen kørte vi ud til Stewart Highway hvor vi campede i Erldunda og spise i deres resturant.
9/12
Kørte ca. 700km gennem ørken via Coober Pedy til Glendambo. Coober Pedy betyder på abo-sprog ”hvide mands hul i jorden” det er en mineby, hvor man graver efter opaler. Mange af indbyggerne bor under jorden i gamle mineskakte eller nygravede boliger. Temperaturen kan nå op på 50gr i jan. og feb. og derfor går folk under jorden, hvor der er en konstant temp. på 20gr. Se www.downtoerth.com.au. Om natten blev det for første gang på turen koldt og vi frøs.
10/12
Kørte videre mod Port Augusta via Pimba (et hul i ørkenen) fra Port Augusta til Clare Valley, som er en kontrast til ørkenen. Her er grønt med mange vinmarker og et noget køligere klima end vi har været vant til. Vi skal selvfølgelig ud og ”se” lidt på vinmarkerne.
onsdag den 5. december 2007
Alice Springs
2.12.2007
Söitsime Wintonist Bouliasse, ca 350 km. Metsik, metsik kuumus!!!
Pluss 38C. Önneks oli neil ujula.
Jube öö – nii palav, lausa lämbumistunne…
3.12.2007
Söitsime Bouliast Plenty Highwayd mööda Alice Springs suunas. Juba hommikul kella 10 paiku oli jube palav.
Söitsime ca 8 tunniga ca 550 km (Bouliast Alice Springs ca 830 km), selle aja jooksul nägime 3 vastutulevat autot.
Pausi ei saanud pidada, sest kuumus oli tappev. Öhukonditsioneeriga auto ei olnud mitte luksus, vaid vajadus…
Ööbisime kusagil pöösastes, öhtu poole läks natuke ”jahedamaks”. Tegime süüa ja mängisime kaarte. In the middle of nowhere.
4.12.2007
Jöudsime Alice Springs`i. Kergendustunne – et kohal, et auto keset körbe katki ei läinud, et…
Seadsime end sisse karavanipargis ja käisime dusi all. Siis linna vaatama.
Praegu pole turisminduse körghooaeg – liiga palav. Mönus linnake.
Suveniiripoekesi on muidugi meeletult palju, mis köik end galeriideks nimetavad: bumerangid, öllepurgihoidjad, dideridood, postkaardid ja nn. originaalne aborigeenide kunst (kommerts).
Ôhtupoolikul nägime linnas paari huvitavat galeriid, aga need oid juba kinni. Piilusime akendest.
See, mida aborigeenidest tänavakunstnikud tänavanurkadel pakuvad, on jama.
Pimenedes ilmusid linna peale purjus aborigeenid, kes raha lunisid. Kurb vaadata. Palju sotsiaalseid probleeme.
5.12.2007
Alice Springs: Desert Park, School of the Air, galeriid. Kuuma 39C, hakkab harjuma.
Af Ivan:
2/12
Ankom til Boulia ca. 350km fra Winton + 38C, hvor vi overnattede. Det var søndag og alting var lukket undtagen svømmepoolen, det var heldigt, så kunne vi blive kølet lidt ned.
3/12
Kørte fra Boulia i extrem varme ud på Plenty Heighway, vi kørte 550 km næsten uden stop, det var for varmt at stige ud af bilen (ca. 45C). Vi mødte 3 biler på hele turen. Campede i bushen, inden vi næste dag kørte til Alice Springs i alt ca. 830km fra Boulia.
4/12
Ankom til Alice Springs, hvor vi tog ind på en caravanpark, fik et brusebad og kiggede lidt rundt i byen, der er ikke mange turister (det er udenfor sæson, men mange aboriginal beboere, de har store sociale problemer, især pgr. af alkohol, som de tåler dårligt. Mange oprindelige folk mangler et enzym som nedbryder alkohol, desuden har de indfødte i australien en mindre nyre (pgr. af de meget tørre forhold de lever under er Deres nyre mindre for at mindske vandudskillelse) tilsammen gør det en stor forskel og når de har fået 3 øl er de helt rundt på gulvet, der er også mange andre faktorer sociale m.m. som spiller ind.
5/12
Besøgt Alice Springs Dessert Park, School of the Air, byens gallerier, grillet fisk, svømmet i caravanparkens svimmingpool. Det er stadig meget varmt.
Söitsime Wintonist Bouliasse, ca 350 km. Metsik, metsik kuumus!!!
Pluss 38C. Önneks oli neil ujula.
Jube öö – nii palav, lausa lämbumistunne…
3.12.2007
Söitsime Bouliast Plenty Highwayd mööda Alice Springs suunas. Juba hommikul kella 10 paiku oli jube palav.
Söitsime ca 8 tunniga ca 550 km (Bouliast Alice Springs ca 830 km), selle aja jooksul nägime 3 vastutulevat autot.
Pausi ei saanud pidada, sest kuumus oli tappev. Öhukonditsioneeriga auto ei olnud mitte luksus, vaid vajadus…
Ööbisime kusagil pöösastes, öhtu poole läks natuke ”jahedamaks”. Tegime süüa ja mängisime kaarte. In the middle of nowhere.
4.12.2007
Jöudsime Alice Springs`i. Kergendustunne – et kohal, et auto keset körbe katki ei läinud, et…
Seadsime end sisse karavanipargis ja käisime dusi all. Siis linna vaatama.
Praegu pole turisminduse körghooaeg – liiga palav. Mönus linnake.
Suveniiripoekesi on muidugi meeletult palju, mis köik end galeriideks nimetavad: bumerangid, öllepurgihoidjad, dideridood, postkaardid ja nn. originaalne aborigeenide kunst (kommerts).
Ôhtupoolikul nägime linnas paari huvitavat galeriid, aga need oid juba kinni. Piilusime akendest.
See, mida aborigeenidest tänavakunstnikud tänavanurkadel pakuvad, on jama.
Pimenedes ilmusid linna peale purjus aborigeenid, kes raha lunisid. Kurb vaadata. Palju sotsiaalseid probleeme.
5.12.2007
Alice Springs: Desert Park, School of the Air, galeriid. Kuuma 39C, hakkab harjuma.
Af Ivan:
2/12
Ankom til Boulia ca. 350km fra Winton + 38C, hvor vi overnattede. Det var søndag og alting var lukket undtagen svømmepoolen, det var heldigt, så kunne vi blive kølet lidt ned.
3/12
Kørte fra Boulia i extrem varme ud på Plenty Heighway, vi kørte 550 km næsten uden stop, det var for varmt at stige ud af bilen (ca. 45C). Vi mødte 3 biler på hele turen. Campede i bushen, inden vi næste dag kørte til Alice Springs i alt ca. 830km fra Boulia.
4/12
Ankom til Alice Springs, hvor vi tog ind på en caravanpark, fik et brusebad og kiggede lidt rundt i byen, der er ikke mange turister (det er udenfor sæson, men mange aboriginal beboere, de har store sociale problemer, især pgr. af alkohol, som de tåler dårligt. Mange oprindelige folk mangler et enzym som nedbryder alkohol, desuden har de indfødte i australien en mindre nyre (pgr. af de meget tørre forhold de lever under er Deres nyre mindre for at mindske vandudskillelse) tilsammen gør det en stor forskel og når de har fået 3 øl er de helt rundt på gulvet, der er også mange andre faktorer sociale m.m. som spiller ind.
5/12
Besøgt Alice Springs Dessert Park, School of the Air, byens gallerier, grillet fisk, svømmet i caravanparkens svimmingpool. Det er stadig meget varmt.
søndag den 2. december 2007
Outback of Australia
28.11.-1.12.2007
Söitsime: Emerald – Anakie – Aramac.
Anakie lähedal pöikasime sisse 2 pisikesse linnakesse (Rubyvale ja Saphire olid vist nende nimed), kus siiamaani kaevandatakse vääriskive – safiire ja rubiine. Sellest piirkonnast leitakse ka kulda ja fossiileJ
Iga nurga peal on turistidele möeldud poekesed ”vääriskivistatud” ehetega. Turistid vöivad kühvlikestega ka ise önne katsuda. Kes ise ei viitsi kaevata, sellel on vöimalik osta ämbritäis liiva ja kive ja see siis millal iganes ära sortida:-)
Päris huvitav oli näha erinevaid kullapalavikus tegelasi keskendunult kivikesi sorteerimas.
Öhtuks jöudsime ”Outback of Australia” farmi, mille nimi on Fortuna. Seal elavad Ivani söbrad tema eelmisest Austraaliareisist (ca 12 aasata tagasi), Margareth ja Ashley.
Neil on nn. körbefarm 70 000 aakri maaga, ca. 1000 lehma, 500 kitse, 3 koera, möne kana ja 1 pimeda känguruga.
Väga kenad ja söbralikud inimesed. Nende juures olime 3 ööd ja tohtisime sisse piiluda ”outback Austraalia” argipäeva. Huvitav!!!!!
Öhtune rituaal oli koerte abil kitsekarja aedikusse ajamine – just enne päikeseloojangut.
Muidugi töime endaga kaasa vihma ja äikeseJ Nüüd oleme näinud vesist körbe J
1.detsembri hommikul jätsime Margarethi , Aslhley ning nende 2 tütre ja beebist lapselapsega hüvasti ja söitsime edasi: Longreach – Winton.
Tee peal kohtasime ühte Sveitsi meest, kes ka Carnarvon Gorge`i rahvuspargis vihma töttu vangis oli. Tundsime ta ära auto taha kinnitatud jalgratta ja küljele joonistatud känguru järgi.
Meeletu palavus!!!!!!!!! Nii sooja 1. detsembrit polegi veel olnud:-)
3.12.2007
Praegune asukoht: Boulia. Siia jöudsime eile, kuuma pluss 38C!!! Önneks oli neil ujula...
Asume varsti Plenty Highway`d pidi Alice Spring poole teele.
Af Ivan:
28/11 – 1/12
Kørte fra Emerald til Anaki, Rubyvale og Saphire, som har haft minedrift de sidste 150 år, her så vi butikker som solgte saphire og rubiner m.m.
Derefter kørte vi op til Margeret & Ashley på ”Fortuna” station nord for Aramac. De har en kvægfarm på 70-80.000 acres, ca.500 geder og ca. 800 stk kvæg. Gederne bliver gennet ind i en indhegning hver aften ved hjælp af Deres 3 hunde, som er meget dygtige til at holde styr på geder og kvæg. Jeg kender Margaret & Ashley fra sidst jeg var i Australien.
Vi fik et indblik i livet og hverdagen på en australsk kvægfarm (se foto) og boede der til lørdag d. 1/12, hvor vi kørte videre ind i landet til Winton og campede. Nu er vi ved at være ude i det rigtige outback med eftermiddagstemp. på ca. 35-40 grader.
Söitsime: Emerald – Anakie – Aramac.
Anakie lähedal pöikasime sisse 2 pisikesse linnakesse (Rubyvale ja Saphire olid vist nende nimed), kus siiamaani kaevandatakse vääriskive – safiire ja rubiine. Sellest piirkonnast leitakse ka kulda ja fossiileJ
Iga nurga peal on turistidele möeldud poekesed ”vääriskivistatud” ehetega. Turistid vöivad kühvlikestega ka ise önne katsuda. Kes ise ei viitsi kaevata, sellel on vöimalik osta ämbritäis liiva ja kive ja see siis millal iganes ära sortida:-)
Päris huvitav oli näha erinevaid kullapalavikus tegelasi keskendunult kivikesi sorteerimas.
Öhtuks jöudsime ”Outback of Australia” farmi, mille nimi on Fortuna. Seal elavad Ivani söbrad tema eelmisest Austraaliareisist (ca 12 aasata tagasi), Margareth ja Ashley.
Neil on nn. körbefarm 70 000 aakri maaga, ca. 1000 lehma, 500 kitse, 3 koera, möne kana ja 1 pimeda känguruga.
Väga kenad ja söbralikud inimesed. Nende juures olime 3 ööd ja tohtisime sisse piiluda ”outback Austraalia” argipäeva. Huvitav!!!!!
Öhtune rituaal oli koerte abil kitsekarja aedikusse ajamine – just enne päikeseloojangut.
Muidugi töime endaga kaasa vihma ja äikeseJ Nüüd oleme näinud vesist körbe J
1.detsembri hommikul jätsime Margarethi , Aslhley ning nende 2 tütre ja beebist lapselapsega hüvasti ja söitsime edasi: Longreach – Winton.
Tee peal kohtasime ühte Sveitsi meest, kes ka Carnarvon Gorge`i rahvuspargis vihma töttu vangis oli. Tundsime ta ära auto taha kinnitatud jalgratta ja küljele joonistatud känguru järgi.
Meeletu palavus!!!!!!!!! Nii sooja 1. detsembrit polegi veel olnud:-)
3.12.2007
Praegune asukoht: Boulia. Siia jöudsime eile, kuuma pluss 38C!!! Önneks oli neil ujula...
Asume varsti Plenty Highway`d pidi Alice Spring poole teele.
Af Ivan:
28/11 – 1/12
Kørte fra Emerald til Anaki, Rubyvale og Saphire, som har haft minedrift de sidste 150 år, her så vi butikker som solgte saphire og rubiner m.m.
Derefter kørte vi op til Margeret & Ashley på ”Fortuna” station nord for Aramac. De har en kvægfarm på 70-80.000 acres, ca.500 geder og ca. 800 stk kvæg. Gederne bliver gennet ind i en indhegning hver aften ved hjælp af Deres 3 hunde, som er meget dygtige til at holde styr på geder og kvæg. Jeg kender Margaret & Ashley fra sidst jeg var i Australien.
Vi fik et indblik i livet og hverdagen på en australsk kvægfarm (se foto) og boede der til lørdag d. 1/12, hvor vi kørte videre ind i landet til Winton og campede. Nu er vi ved at være ude i det rigtige outback med eftermiddagstemp. på ca. 35-40 grader.
torsdag den 29. november 2007
Carnarvon Gorge
23.11.2007
Söitsime üle 300 km: Gladstone – Banana – Carnarvon Gorge rahvuspark. Siia jöudsime just enne pimedat. Kämpasime eukalüptisalus. Huvitavad öised hääled – keegi meenutas rohutirtsude sirinat, tundmatud linnud rääkisid midagi omavahel. Läbi puulatvade paistis peaaegu ümmargune kuu. Öö saabudes jäid hääled vaikseks…
Nautisime hiljuti ostetud 3 kokkupandavat tooli. Istusime väljas, auto küljes rippus lamp, söögilauaks kännu peale asetatud haipildiga surfilaud.
Teel Carnarvon Gorge`i nägime emusid, känguruid öhtuhämaruses ringi kalpsamas, valgeid kakaduusid, mingit emulaadset suurt halli pikkade koibadega lindu (Australian bastard?).
Keset asfalti vedeles värviline papagoi (vöi-mis-ta-nüüd-oligi). Temaga oli vist midagi juhtunud – peast olid möned suled ära, palju ei lennanud. Vöib-olla just pesast vehkat teinud suuremat sorti linnupoeg? Ivan vöttis ta kaasa. Lind oli üsna apaatne.
Täna saime meili teel viisa Saalomoni saartele:-)
24.11.2007
Carnarvon Gorge. Ôösel oli külm. Hommik tuli kangete jäsemetega. Öösel oli vihma sadanud.
Köndisime läbi troopilise vihmametsa matkaradade, kokku ca 14 km.
Nägime aborigeenide koopamaalinguid, hiidsönajalgu, suuri liivakivikaljusid… Vahva jalutuskäik!!
Löime laagri üles samasse kohta, kus eelmiselgi öhtul, tegime öhtusöögiks pastat, söime veel valges. Siin läheb äkitselt pimedaks, 18.45 ei näe enam sörmegi suhu pista.
Taevas oli pilves, kostis äikesemürinat, pimenevas taevas sähvisid välgud, vihma veel ei sadanud, öhk oli lämbe.
Papagoil oli eluvaimu rohkem sees. Jöi pudelikorgist vett, söi banaani, avokaadot ja kiivit. Sittus autos igale poole. Panime ta pöösasse istuma ja valvasime, et varesed teda nüpeldama ei tuleks. On teine ”kodustatud”, lemmikkoht Ivani ölal vöi peas (sittus talle ka mütsinokale).
Mängisime parajasti lambivalgel kaarte, kui meie juurde vuras rahvuspargi auto ja meile öeldi, et nende territooriumil ei tohi ööbida, muidu on trahv sellina ja selline.
Kell vöis olla nii 20 ringis. Pakkisime pimedas oma kodinad kokku, otsisime taskulambi abil pöösast oma linnu üles ja vurasime minema.
“Päris” kämpingukohta ei viitsinud minna. Söitsime lihtsalt rahvuspargi piirest välja ja keerasime ühele metsateele. Kaalusime köigepealt ühte kuivanud jöesängi,aga valisime siiski körgema koha. Pakkisime jälle asemed lahti, linnule tegime “voodi” juhi kohale pörandale.
Nii kui sisse saime, kukkus sadama. Appi – kingad jäid välja!!!!!! Olime need küll kavalasti auto alla lükanud, et kui sadama hakkab, siis ei saa märjaks…ah, las nad olla…
25.11.2007
Ja sadas. Ja sadas. Ja sadas. Nagu ämbrist kallas vett. Kogu öö!!!!!!!! Auto plekkkatus muidugi vöimendas kogu üritust. Niisugune tunne nagu prooviks trummi sees magada, kusjuures see trumm on tulvaveega allavoolu minema ulpimasL
Katuseakende vahelt välja piiludes lainetas ümbrus päris kövasti. Välgud sähvisid ning nende välgatuste valgel oli veel eriti hästi näha, KUI PALJU VETT on ümberringi ja KUI PALJU VETT veel taevast alla kallab.
No mina küll magada ei saanud. Köhe oli… Klea magas ainukesena rahulikult kogu öö – alumisel korruselei olnud “trummipörin” ka nii hull.
Tagatipuks hakkas autokatus meie jalgade koha pealt vett läbi laskma. Olemine läks järjest märjemaks.
Viimaks ometi tuli hommik!!!!!!!!!!!!!!!!! Kahvatu valgus läbi halli vihmasaju. Ümberringi veelombid, jätkuv vihmasadu. Probleem pissimisegaJ Kingad olid minema ujunud (aga tegelikult oleks niikuinii hoois kummikuid vaja läinud). Klea proovis kilekotid jalga panna, aga see ei aidanud. Mina solberdasin niisama ja äkki märkasin oksarisu vahel ühte oma sandaaliJJuhhuuu!!! Vötsin vettinud kossi näpu otsa ja solberdasin allavoolu. Umbes 10 m pärast kurvi pealt leidsin 1 Klea kinga ja 2 Ivani plätta, mille kohe varba otsa tömbasin. Natuke veel otsimist - Klea 2. king ning löpuks minu 2 sandaal!!! Tagasi. Korras!
Tegime, et minema saime. Ja milline vaatepilt avanes!!!!!!!!!! Tee madalamates kohtades puha vee all, veenired, -ojad ja –jöekesed ümberringi pahisemas!!!!!Aga autos oli mönus ja soe!
Istusime pool päeva tee peal löksus – üks madal koht oli liiga madal, veetase tulpade järgi otsustades ca 4 m. Tagasi rahvusparki ka ei saanud – ka sinna oli tee veega ära löigatud.
Parkisime körge koha peale, tegime piparmünditeed ja söime juustuleiba. Papagoi oli peaaegu köik kohad täis sittunud. Rahvuspargi territooriumil ei ole prügikaste- oma praht tuleb kaasa viia. Seda oma prahti oli meil autos juba 3 kilekotitäit…
Väljas juubeldas konnade koor.
Päike tuli vast 11 paiku pilve tagant välja ja siis kuivas köik ülehelikiirusel. Veetase oli “löksus” alanenud alla meetri, aga vool oli ikka veel väga tugev…
Kotad, toolid ja käterätid kuivasid päikese käes. Soe ja lämbe.
Papagoi lendas minema – teisele poole vett…
…
Nii. Nüüd oleme Takarakka kämpingukohas. Keegi kohalik ”löksu” teiselt kaldalt helistas pargitegelastele ja info oli selline, et enne 2 PÄEVA ei saa kusagile söita, kuna vool on muist teed ära viinud ning ülesmäkke mineval teel on takistuseks nii meetripaksune mudakiht…
Tee Takarakkasse oli seekord läbipääsetav – söitsime autoga läbi kiirevoolulise jöekese.
Pesime voodiriided (liivast ja linnusitast) puhtaks, käisime dusi all, pesin autopöranda ära…
…
Nüüd sajab täpselt samamoodi nagu eile öhtul. Müristab ja lööb välku. Ega ei tea, millal siit minema saame. Aga ikka parem kui tee peal…
Kohalikud ütlesid, et eelmise öö jooksul sadas ca 21 cm(!) vett. Viimane vihm oli veebruarikuus ning nii palju kallas korraga umbes 10 aastat tagasi.
Klea päevikust:
Eile öhtul tulid mingid inimesed ja ütlesid, et me ei tohi olla seal, kus me olime. No me leidsime siis teise koha. Aga öösel tuli torm. Hommikuks olid meie kingad ära ujunud, aga Külli leidis nad üles.
Siis me söitsime minema. Tee peal oli palju vett. Jöudsime ühte kohta, kus oli nii palju vett, et ei saanud edasi söita. Siis me proovisime söita ühele kämpibguplatsile, aga seda me ka ei saanud, sest tee peal oli nii palju vett, et seal ka ei saanud üle.
Ootasime vähemalt 7 tundi ja meie lind lendas minema
Löpuks saime kämpinguplatsile söita. Käisime dusi all ja pesime oma riided ära.
Söime öhtust ja pärast mängisime kaarte.
Külli ja Ivan pidid autokatusele mingi kile panema, et vihma sisse ei sajaks. Mina hoidsin lampi ja selle peal ja ümber oli nii palju sitikaid ja nad lendasid mulle jalgade peale.
Hakkas jälle sadama ja siis ma kirjutasin selle siin.
26.11.2007
”Vangis”. Öösel sadas 76 mm.
Päris palju teisi ”vange” oli ka.
Maalisin...
Ôhtul kiskus jälle vihmale.
27.11. 2007
Hommikul söitsime uudistama, et kuidas teedega lood on, lootuses minema saada. Saimegi mingit körvalteed pidi üle!!!!!!!!!
Emerald on meie praegune asukoht.
Af Ivan:
23/11
Kørte fra Gladstone 300km til Carnarvon Gorge via Rolleston og campede i Nationalparken, hvad vi senere fandt ud af, at vi ikke måtte. På vejuen så vi mange kænguruer, emuer, papagøjer/parakitter, kakaduer, australien bustard og vi fandt en rainbow lorry parakit som sad på vejen og kunne ikke flyve, vi tog den med og fodrede den med frugt, som er hvad den slags fugle spiser. Vi fik endelig vore visa til Solomonøerne via e-mail.
24/11
Carnarvon Gorge nationalpark, vi gik ca.14km ind i Carnarvon Gorge og så aboriginal hulemalerier, kæmpe bregnetræer og en stor kløft i klipperne som lignede en teatersene. Her er nogle langsomtvoksene palmetræer som er ca. 1000 år gamle.
Vores parakit er mere frisk, den sidder på hånden, i bilen eller i en busk ved vejen når vi stopper, den flyver ikke ret godt, måske er den ramt af en bil eller lignende.
Om aftene kom rangerne og sagde at vi ikke måtte campe i nationalparkens område, så vi kørte udenfor nationalparken og campede. Det begyndte at regne kraftigt og vi måtte tage fuglen ind i bilen.
25/11
Da det blev lyst ca. kl 4, kunne vi se omfanget af det volsomme regenvejr, i den tørre flodseng, som vi krydsede dagen før, var der nu 3,5-4 meter vand og rivende strøm, så det var umuligt at komme videre, det var også umuligt at kører tilbage til en campingplads, der lå inde i parken, da der også var for meget vand og strøm i flodsengene. Vi snakkede med en lokal der stod på den anden side af floden, som fortalte at der ville gå mindst et par dage inden vi kunne komme over. Senere på dagen blev det muligt at komme igennem til campingpladsen inde i parken. Vor parakit var nu så frisk at den tog sig en flyvetur over på den anden side af floden, hvor vi ikke kunne få fat i den. Måske er den stadig der, når engang vi kommer over floden.
Fra Klea´s dagbog:
I går aftes kom der nogen og sagde, at vi ikke måtte være der, hvor vi var. Så vi fandt et andet sted. Men om natten blev det stormvejr. Da det blev morgen, havde det regnet så meget, at vore sko var skyllet væk, men Külli fandt dem.
Så kørte vi. Der lå meget vand på vejen. Vi kom hen til et sted, hvor der var så meget vand, at man ikke kunne køre over. Så prøvede vi at køre hen på en campingplads, men det kunne vi heller ikke, for på vej dertil lå der også meget vand, som vi ikke kunne køre over.
Vi ventede i mindst 7 timer og vores fugl fløj væk.
Så kom vi endelig hen på campingpladsen. Der gik vi i bad og fik vasket vores tøj.
Vi fik aftensmed og derefter spillede vi kort.
Külli og Ivan skulle lægget noget plastik over taget, så det ikke regnede ind. Jeg holdt lygten og der sad rigtig mange insekter på den og de fløj hen på mine ben.
Det begyndte at regne igen og så skrev jeg det her.
26/11
Vi er stadig indespærret på campingpladsen og det har regnet igen i nat i alt på 2 nætter, har vi fået ca. 35cm regn. I en lille dam ved vor campingplads er der næbdyr (platypus), men vi har endnu ikke set nogen.
27/11
Ved middagstid i dag kom vi endelig igennem floden og ca. 1 meter vand, der strømmede ret kraftigt (se foto). Vi kørte til Emerald og campede ved Lake Maraboon efter at have købt madvare m.m. Ved shopping-centeret låste vi bilnøglen inde i bilen ? Vi fik den dog åbnet igen, hvordan, er hemmeligt.
Söitsime üle 300 km: Gladstone – Banana – Carnarvon Gorge rahvuspark. Siia jöudsime just enne pimedat. Kämpasime eukalüptisalus. Huvitavad öised hääled – keegi meenutas rohutirtsude sirinat, tundmatud linnud rääkisid midagi omavahel. Läbi puulatvade paistis peaaegu ümmargune kuu. Öö saabudes jäid hääled vaikseks…
Nautisime hiljuti ostetud 3 kokkupandavat tooli. Istusime väljas, auto küljes rippus lamp, söögilauaks kännu peale asetatud haipildiga surfilaud.
Teel Carnarvon Gorge`i nägime emusid, känguruid öhtuhämaruses ringi kalpsamas, valgeid kakaduusid, mingit emulaadset suurt halli pikkade koibadega lindu (Australian bastard?).
Keset asfalti vedeles värviline papagoi (vöi-mis-ta-nüüd-oligi). Temaga oli vist midagi juhtunud – peast olid möned suled ära, palju ei lennanud. Vöib-olla just pesast vehkat teinud suuremat sorti linnupoeg? Ivan vöttis ta kaasa. Lind oli üsna apaatne.
Täna saime meili teel viisa Saalomoni saartele:-)
24.11.2007
Carnarvon Gorge. Ôösel oli külm. Hommik tuli kangete jäsemetega. Öösel oli vihma sadanud.
Köndisime läbi troopilise vihmametsa matkaradade, kokku ca 14 km.
Nägime aborigeenide koopamaalinguid, hiidsönajalgu, suuri liivakivikaljusid… Vahva jalutuskäik!!
Löime laagri üles samasse kohta, kus eelmiselgi öhtul, tegime öhtusöögiks pastat, söime veel valges. Siin läheb äkitselt pimedaks, 18.45 ei näe enam sörmegi suhu pista.
Taevas oli pilves, kostis äikesemürinat, pimenevas taevas sähvisid välgud, vihma veel ei sadanud, öhk oli lämbe.
Papagoil oli eluvaimu rohkem sees. Jöi pudelikorgist vett, söi banaani, avokaadot ja kiivit. Sittus autos igale poole. Panime ta pöösasse istuma ja valvasime, et varesed teda nüpeldama ei tuleks. On teine ”kodustatud”, lemmikkoht Ivani ölal vöi peas (sittus talle ka mütsinokale).
Mängisime parajasti lambivalgel kaarte, kui meie juurde vuras rahvuspargi auto ja meile öeldi, et nende territooriumil ei tohi ööbida, muidu on trahv sellina ja selline.
Kell vöis olla nii 20 ringis. Pakkisime pimedas oma kodinad kokku, otsisime taskulambi abil pöösast oma linnu üles ja vurasime minema.
“Päris” kämpingukohta ei viitsinud minna. Söitsime lihtsalt rahvuspargi piirest välja ja keerasime ühele metsateele. Kaalusime köigepealt ühte kuivanud jöesängi,aga valisime siiski körgema koha. Pakkisime jälle asemed lahti, linnule tegime “voodi” juhi kohale pörandale.
Nii kui sisse saime, kukkus sadama. Appi – kingad jäid välja!!!!!! Olime need küll kavalasti auto alla lükanud, et kui sadama hakkab, siis ei saa märjaks…ah, las nad olla…
25.11.2007
Ja sadas. Ja sadas. Ja sadas. Nagu ämbrist kallas vett. Kogu öö!!!!!!!! Auto plekkkatus muidugi vöimendas kogu üritust. Niisugune tunne nagu prooviks trummi sees magada, kusjuures see trumm on tulvaveega allavoolu minema ulpimasL
Katuseakende vahelt välja piiludes lainetas ümbrus päris kövasti. Välgud sähvisid ning nende välgatuste valgel oli veel eriti hästi näha, KUI PALJU VETT on ümberringi ja KUI PALJU VETT veel taevast alla kallab.
No mina küll magada ei saanud. Köhe oli… Klea magas ainukesena rahulikult kogu öö – alumisel korruselei olnud “trummipörin” ka nii hull.
Tagatipuks hakkas autokatus meie jalgade koha pealt vett läbi laskma. Olemine läks järjest märjemaks.
Viimaks ometi tuli hommik!!!!!!!!!!!!!!!!! Kahvatu valgus läbi halli vihmasaju. Ümberringi veelombid, jätkuv vihmasadu. Probleem pissimisegaJ Kingad olid minema ujunud (aga tegelikult oleks niikuinii hoois kummikuid vaja läinud). Klea proovis kilekotid jalga panna, aga see ei aidanud. Mina solberdasin niisama ja äkki märkasin oksarisu vahel ühte oma sandaaliJJuhhuuu!!! Vötsin vettinud kossi näpu otsa ja solberdasin allavoolu. Umbes 10 m pärast kurvi pealt leidsin 1 Klea kinga ja 2 Ivani plätta, mille kohe varba otsa tömbasin. Natuke veel otsimist - Klea 2. king ning löpuks minu 2 sandaal!!! Tagasi. Korras!
Tegime, et minema saime. Ja milline vaatepilt avanes!!!!!!!!!! Tee madalamates kohtades puha vee all, veenired, -ojad ja –jöekesed ümberringi pahisemas!!!!!Aga autos oli mönus ja soe!
Istusime pool päeva tee peal löksus – üks madal koht oli liiga madal, veetase tulpade järgi otsustades ca 4 m. Tagasi rahvusparki ka ei saanud – ka sinna oli tee veega ära löigatud.
Parkisime körge koha peale, tegime piparmünditeed ja söime juustuleiba. Papagoi oli peaaegu köik kohad täis sittunud. Rahvuspargi territooriumil ei ole prügikaste- oma praht tuleb kaasa viia. Seda oma prahti oli meil autos juba 3 kilekotitäit…
Väljas juubeldas konnade koor.
Päike tuli vast 11 paiku pilve tagant välja ja siis kuivas köik ülehelikiirusel. Veetase oli “löksus” alanenud alla meetri, aga vool oli ikka veel väga tugev…
Kotad, toolid ja käterätid kuivasid päikese käes. Soe ja lämbe.
Papagoi lendas minema – teisele poole vett…
…
Nii. Nüüd oleme Takarakka kämpingukohas. Keegi kohalik ”löksu” teiselt kaldalt helistas pargitegelastele ja info oli selline, et enne 2 PÄEVA ei saa kusagile söita, kuna vool on muist teed ära viinud ning ülesmäkke mineval teel on takistuseks nii meetripaksune mudakiht…
Tee Takarakkasse oli seekord läbipääsetav – söitsime autoga läbi kiirevoolulise jöekese.
Pesime voodiriided (liivast ja linnusitast) puhtaks, käisime dusi all, pesin autopöranda ära…
…
Nüüd sajab täpselt samamoodi nagu eile öhtul. Müristab ja lööb välku. Ega ei tea, millal siit minema saame. Aga ikka parem kui tee peal…
Kohalikud ütlesid, et eelmise öö jooksul sadas ca 21 cm(!) vett. Viimane vihm oli veebruarikuus ning nii palju kallas korraga umbes 10 aastat tagasi.
Klea päevikust:
Eile öhtul tulid mingid inimesed ja ütlesid, et me ei tohi olla seal, kus me olime. No me leidsime siis teise koha. Aga öösel tuli torm. Hommikuks olid meie kingad ära ujunud, aga Külli leidis nad üles.
Siis me söitsime minema. Tee peal oli palju vett. Jöudsime ühte kohta, kus oli nii palju vett, et ei saanud edasi söita. Siis me proovisime söita ühele kämpibguplatsile, aga seda me ka ei saanud, sest tee peal oli nii palju vett, et seal ka ei saanud üle.
Ootasime vähemalt 7 tundi ja meie lind lendas minema
Löpuks saime kämpinguplatsile söita. Käisime dusi all ja pesime oma riided ära.
Söime öhtust ja pärast mängisime kaarte.
Külli ja Ivan pidid autokatusele mingi kile panema, et vihma sisse ei sajaks. Mina hoidsin lampi ja selle peal ja ümber oli nii palju sitikaid ja nad lendasid mulle jalgade peale.
Hakkas jälle sadama ja siis ma kirjutasin selle siin.
26.11.2007
”Vangis”. Öösel sadas 76 mm.
Päris palju teisi ”vange” oli ka.
Maalisin...
Ôhtul kiskus jälle vihmale.
27.11. 2007
Hommikul söitsime uudistama, et kuidas teedega lood on, lootuses minema saada. Saimegi mingit körvalteed pidi üle!!!!!!!!!
Emerald on meie praegune asukoht.
Af Ivan:
23/11
Kørte fra Gladstone 300km til Carnarvon Gorge via Rolleston og campede i Nationalparken, hvad vi senere fandt ud af, at vi ikke måtte. På vejuen så vi mange kænguruer, emuer, papagøjer/parakitter, kakaduer, australien bustard og vi fandt en rainbow lorry parakit som sad på vejen og kunne ikke flyve, vi tog den med og fodrede den med frugt, som er hvad den slags fugle spiser. Vi fik endelig vore visa til Solomonøerne via e-mail.
24/11
Carnarvon Gorge nationalpark, vi gik ca.14km ind i Carnarvon Gorge og så aboriginal hulemalerier, kæmpe bregnetræer og en stor kløft i klipperne som lignede en teatersene. Her er nogle langsomtvoksene palmetræer som er ca. 1000 år gamle.
Vores parakit er mere frisk, den sidder på hånden, i bilen eller i en busk ved vejen når vi stopper, den flyver ikke ret godt, måske er den ramt af en bil eller lignende.
Om aftene kom rangerne og sagde at vi ikke måtte campe i nationalparkens område, så vi kørte udenfor nationalparken og campede. Det begyndte at regne kraftigt og vi måtte tage fuglen ind i bilen.
25/11
Da det blev lyst ca. kl 4, kunne vi se omfanget af det volsomme regenvejr, i den tørre flodseng, som vi krydsede dagen før, var der nu 3,5-4 meter vand og rivende strøm, så det var umuligt at komme videre, det var også umuligt at kører tilbage til en campingplads, der lå inde i parken, da der også var for meget vand og strøm i flodsengene. Vi snakkede med en lokal der stod på den anden side af floden, som fortalte at der ville gå mindst et par dage inden vi kunne komme over. Senere på dagen blev det muligt at komme igennem til campingpladsen inde i parken. Vor parakit var nu så frisk at den tog sig en flyvetur over på den anden side af floden, hvor vi ikke kunne få fat i den. Måske er den stadig der, når engang vi kommer over floden.
Fra Klea´s dagbog:
I går aftes kom der nogen og sagde, at vi ikke måtte være der, hvor vi var. Så vi fandt et andet sted. Men om natten blev det stormvejr. Da det blev morgen, havde det regnet så meget, at vore sko var skyllet væk, men Külli fandt dem.
Så kørte vi. Der lå meget vand på vejen. Vi kom hen til et sted, hvor der var så meget vand, at man ikke kunne køre over. Så prøvede vi at køre hen på en campingplads, men det kunne vi heller ikke, for på vej dertil lå der også meget vand, som vi ikke kunne køre over.
Vi ventede i mindst 7 timer og vores fugl fløj væk.
Så kom vi endelig hen på campingpladsen. Der gik vi i bad og fik vasket vores tøj.
Vi fik aftensmed og derefter spillede vi kort.
Külli og Ivan skulle lægget noget plastik over taget, så det ikke regnede ind. Jeg holdt lygten og der sad rigtig mange insekter på den og de fløj hen på mine ben.
Det begyndte at regne igen og så skrev jeg det her.
26/11
Vi er stadig indespærret på campingpladsen og det har regnet igen i nat i alt på 2 nætter, har vi fået ca. 35cm regn. I en lille dam ved vor campingplads er der næbdyr (platypus), men vi har endnu ikke set nogen.
27/11
Ved middagstid i dag kom vi endelig igennem floden og ca. 1 meter vand, der strømmede ret kraftigt (se foto). Vi kørte til Emerald og campede ved Lake Maraboon efter at have købt madvare m.m. Ved shopping-centeret låste vi bilnøglen inde i bilen ? Vi fik den dog åbnet igen, hvordan, er hemmeligt.
torsdag den 22. november 2007
Brisbane ja...
Niisiis Austraalias…
14.11.2007
Lendasime Bangkokist Sydney kaudu Brisbane`i. Esimesed paar ööd olime hotellis. Suur vahe salapärase Bangkoki ja valgusküllase ”tavapäraselt tsiviliseeritud” Brisbane vahel.
15.11.2007
Veelokrd – vörreldes Bangkokiga on siin helgem, valgem ja PUHTAM öhkkond. Ka natuke igav – linn nagu linn ikka. Korrektsed steriilsed körghooned ja tänavad. Vöib-olla lihtsalt tavapärasem ”valgete inimeste koht”. Soe ja mugav.
Tänavapildis on näha erinevaid rangelöikelisi koolivorme. Ûldse palju ”formaalselt” riietatud inimesi – ülikondades pintsaklipslasi jne. Taani riietumisstiil on palju vabameelsem – eriti niisuguses kuumuses…
Käisime Brisbane`i kunstimuuseumisJ
16.11.2007
Ca 5.30 on juba täiesti valge. Austraallased on varajased –tösevad esimese valgega üles. Hommikul vara pole veel nii palav ka…
Ikka veel raske ajavahega harjuda. Bangkokis polnud häda midagi. Siin… Ajavahe Taaniga 9 tundi (Eestiga 8). Öösel ärkasime mitu korda üles.
Söime ühes kohviks hommikust. Mingi imelik lind (ibis vist) kargas naaberlauale toidujääke kugistama. Nägi teine päris suur välja ja hirmuäratavalt pikk köver nokk oli tal ka.
Saime kätte oma 4-rattaveoga auto. Sellel käib katus niimoodi üles, et lae all on magamiskoht. Sees on väike gaasipliit, külmkapp, kapikesed riiete ja toidumoona jaoks. Selline Muhvi auto, ainult et valgeJ
Ivan roolib. Rool on valel (s.t. paremal pool), väga harjmatu vasakul pool teed söita.
Esimene ööbimispaik Redcliff, ca. 40 km Brisbane`st. Peatusime lihtsalt mere ääres ühel parkimisplatsil, WC ja duss lähedal. Liiv punaka varjundiga, merevesi varbaidpidi sulistamise järgi otsustades jube soe.
Sortisime oma asju ja leidsime, et kodinaid liiga palju ja auto liiga väikeLLL
17.11.2007
Esimene öö kämperis. Kah ärkasime mitmeid kordi öö jookul. Vihma oli hakanud ladistama ja puhus tugev tuul.
Hommikul olime kangesti sasitud ja uimased.
Ûritasime oma asju organiseerida – toppisime need vidinad, mida arvasime, et Austraalia-reisil ei vaja (näit. pikad püksid, jakid jne) kokku ühte suurde kohvrisse ning söitsime tagasi autolaenutusse. Palusime oma punast kohvrit niikaua laos hoida, kuni tagasi tulemeJ
KÄISIME DUSI ALL!
Kohvri vörra kergemad, asusime taas teele. Beerwah, Australian Zoo. Meeldis.
Ööbisime Caloundras “päris”kämpamiskohas. Meie asjades on rohkem korda ja struktuuriJ
18.11.2007
Löpuks magasime kogu öö järjest!!!
Mooloolaba Underwater World. Ilus!
Ujusime esimest korda Austraalias. Vaikse ookeani suured lained, tugev allhoovus. Peab olema väga ettevaatlik.
Klea sai kauboi-kaabu.
Inskip Point. Proovisime söitu rannaliival. Kämpasime rannas.
19.11.2007
Ärkasime kella 7 paiku. Esimene asi – ookeanilainetesse ujuma. Öigemini niisama hullama, sest lained ja allhoovus on liiga tugevad. Mönus!
Söitsime liivaranda pidi praamile, 15 minutit söitu ja olima Fraser Island`l. Seal peab olema 4-rattavedu.
Liivaranda pidi edasi pöhja poole. Ilus – ühel pool mühisevad ookeanilained, teisel pool eukalüptisalu, otse ees liiv, liiv, liiv…
Mingid mehed püüdsid kala. Ühel parajasti just näkkas, kui me mööda söitsime. Peatusime, et uudistada. Önge otsas oli – HAI!!!!!!!!!!! Vast pisut üle meetri pikk! Mehed sikutasid hai välja, et öngekonksu kätte saada. Hai rapsis muidugi vastu, kuni jäi öhu käes uimaseks. Konks saadi pika pusimise peale kätte ja hai lükati tagasi lainetesse.
Fraser Islandi idakaldal ei tohi haide pärast ookeanis ujuda.
Keerasime sisemaale ja oh seda ehmatust – auto lahtisest aknast lipsas sisse vast 7cm läbimööduga roosakas karvaste jalgadega ämblikL Proovisin küll akent kinni kruttida, aga ämblik oli väledam. Kargasime Kleaga autost kisades välja ja jätsime Ivani ämblikku välja viskama.
Söitsime päev otsa mööda käänulisi liivaseid teid, ujusime kolmes erinevas järves, kämpasime ookeani kaldal. Nägime dingot. Luusis teine öhtupimeduses telklinnaku ümber ringi.
20.11.2007
Rahulik päev Fraser islandil. Ei teinud suurt midagi. Ujusime. Nägime Elli Creeki ja laevavrakki. MaalisinJ Aga ammu pole akvarellinudL
21.11.2007
Ärasöit Fraser Islandilt. Hommikul käisime veel ookeanis sulistamas ja pärast seda mageveelombis. Köik kohad on liiva täis.
Söitsime pöhja poole. Tee peal nägime metsikute hobuste karja metsa ääres söömas.
Nägime pelikane nende looduslikus keskkonnas.
Kämpasime Burrum Heads`s. “Päris” kämpingukoht. Sai pesta!
22.11.2007
Burrum Heads – Tannum Sands – Gladstone.
Tannum Sands – ujusime paradiislikus rannas. Kuum päike, mahedad lained, türkiissinine vesi… Proovisime sukelduda lestade ja ujumismaskiga.
Pärast avastasime sildi, et tuleb olla ettevaatlik körvetavate meduuside ja… krokodillidega!!!!!!!! Huu – peab olema ettevaatlik!!!!!!!!!
Teel Gladstone külastasime kunstnike kolooniat Ceddar Gallerys. Vahva koht, aga kunsti ainult natuke.
Gladstone kunstgaleriis oli parajasti kohalike kunstnike aastanäitus – no väga vähe töid könetasid… Imelikult palju amatöörlust. See oli huvitav, kui kohaspetsiifilised olid paljud asjad.
14.11.2007
Lendasime Bangkokist Sydney kaudu Brisbane`i. Esimesed paar ööd olime hotellis. Suur vahe salapärase Bangkoki ja valgusküllase ”tavapäraselt tsiviliseeritud” Brisbane vahel.
15.11.2007
Veelokrd – vörreldes Bangkokiga on siin helgem, valgem ja PUHTAM öhkkond. Ka natuke igav – linn nagu linn ikka. Korrektsed steriilsed körghooned ja tänavad. Vöib-olla lihtsalt tavapärasem ”valgete inimeste koht”. Soe ja mugav.
Tänavapildis on näha erinevaid rangelöikelisi koolivorme. Ûldse palju ”formaalselt” riietatud inimesi – ülikondades pintsaklipslasi jne. Taani riietumisstiil on palju vabameelsem – eriti niisuguses kuumuses…
Käisime Brisbane`i kunstimuuseumisJ
16.11.2007
Ca 5.30 on juba täiesti valge. Austraallased on varajased –tösevad esimese valgega üles. Hommikul vara pole veel nii palav ka…
Ikka veel raske ajavahega harjuda. Bangkokis polnud häda midagi. Siin… Ajavahe Taaniga 9 tundi (Eestiga 8). Öösel ärkasime mitu korda üles.
Söime ühes kohviks hommikust. Mingi imelik lind (ibis vist) kargas naaberlauale toidujääke kugistama. Nägi teine päris suur välja ja hirmuäratavalt pikk köver nokk oli tal ka.
Saime kätte oma 4-rattaveoga auto. Sellel käib katus niimoodi üles, et lae all on magamiskoht. Sees on väike gaasipliit, külmkapp, kapikesed riiete ja toidumoona jaoks. Selline Muhvi auto, ainult et valgeJ
Ivan roolib. Rool on valel (s.t. paremal pool), väga harjmatu vasakul pool teed söita.
Esimene ööbimispaik Redcliff, ca. 40 km Brisbane`st. Peatusime lihtsalt mere ääres ühel parkimisplatsil, WC ja duss lähedal. Liiv punaka varjundiga, merevesi varbaidpidi sulistamise järgi otsustades jube soe.
Sortisime oma asju ja leidsime, et kodinaid liiga palju ja auto liiga väikeLLL
17.11.2007
Esimene öö kämperis. Kah ärkasime mitmeid kordi öö jookul. Vihma oli hakanud ladistama ja puhus tugev tuul.
Hommikul olime kangesti sasitud ja uimased.
Ûritasime oma asju organiseerida – toppisime need vidinad, mida arvasime, et Austraalia-reisil ei vaja (näit. pikad püksid, jakid jne) kokku ühte suurde kohvrisse ning söitsime tagasi autolaenutusse. Palusime oma punast kohvrit niikaua laos hoida, kuni tagasi tulemeJ
KÄISIME DUSI ALL!
Kohvri vörra kergemad, asusime taas teele. Beerwah, Australian Zoo. Meeldis.
Ööbisime Caloundras “päris”kämpamiskohas. Meie asjades on rohkem korda ja struktuuriJ
18.11.2007
Löpuks magasime kogu öö järjest!!!
Mooloolaba Underwater World. Ilus!
Ujusime esimest korda Austraalias. Vaikse ookeani suured lained, tugev allhoovus. Peab olema väga ettevaatlik.
Klea sai kauboi-kaabu.
Inskip Point. Proovisime söitu rannaliival. Kämpasime rannas.
19.11.2007
Ärkasime kella 7 paiku. Esimene asi – ookeanilainetesse ujuma. Öigemini niisama hullama, sest lained ja allhoovus on liiga tugevad. Mönus!
Söitsime liivaranda pidi praamile, 15 minutit söitu ja olima Fraser Island`l. Seal peab olema 4-rattavedu.
Liivaranda pidi edasi pöhja poole. Ilus – ühel pool mühisevad ookeanilained, teisel pool eukalüptisalu, otse ees liiv, liiv, liiv…
Mingid mehed püüdsid kala. Ühel parajasti just näkkas, kui me mööda söitsime. Peatusime, et uudistada. Önge otsas oli – HAI!!!!!!!!!!! Vast pisut üle meetri pikk! Mehed sikutasid hai välja, et öngekonksu kätte saada. Hai rapsis muidugi vastu, kuni jäi öhu käes uimaseks. Konks saadi pika pusimise peale kätte ja hai lükati tagasi lainetesse.
Fraser Islandi idakaldal ei tohi haide pärast ookeanis ujuda.
Keerasime sisemaale ja oh seda ehmatust – auto lahtisest aknast lipsas sisse vast 7cm läbimööduga roosakas karvaste jalgadega ämblikL Proovisin küll akent kinni kruttida, aga ämblik oli väledam. Kargasime Kleaga autost kisades välja ja jätsime Ivani ämblikku välja viskama.
Söitsime päev otsa mööda käänulisi liivaseid teid, ujusime kolmes erinevas järves, kämpasime ookeani kaldal. Nägime dingot. Luusis teine öhtupimeduses telklinnaku ümber ringi.
20.11.2007
Rahulik päev Fraser islandil. Ei teinud suurt midagi. Ujusime. Nägime Elli Creeki ja laevavrakki. MaalisinJ Aga ammu pole akvarellinudL
21.11.2007
Ärasöit Fraser Islandilt. Hommikul käisime veel ookeanis sulistamas ja pärast seda mageveelombis. Köik kohad on liiva täis.
Söitsime pöhja poole. Tee peal nägime metsikute hobuste karja metsa ääres söömas.
Nägime pelikane nende looduslikus keskkonnas.
Kämpasime Burrum Heads`s. “Päris” kämpingukoht. Sai pesta!
22.11.2007
Burrum Heads – Tannum Sands – Gladstone.
Tannum Sands – ujusime paradiislikus rannas. Kuum päike, mahedad lained, türkiissinine vesi… Proovisime sukelduda lestade ja ujumismaskiga.
Pärast avastasime sildi, et tuleb olla ettevaatlik körvetavate meduuside ja… krokodillidega!!!!!!!! Huu – peab olema ettevaatlik!!!!!!!!!
Teel Gladstone külastasime kunstnike kolooniat Ceddar Gallerys. Vahva koht, aga kunsti ainult natuke.
Gladstone kunstgaleriis oli parajasti kohalike kunstnike aastanäitus – no väga vähe töid könetasid… Imelikult palju amatöörlust. See oli huvitav, kui kohaspetsiifilised olid paljud asjad.
Abonner på:
Opslag (Atom)
