Saalomoni saared III

Fakte:

Saalomoni saared: 992 saart, neist 347 asustatud
Pindala: 28 370 sq km
Rahvaarv (2004): 460 100
Pealinn: Honiara
Keeled: 67 kohalikku keelt pluss ca 3o dialekti, Pidgin, English
Valuuta: Solomon Islands Dollar
Iseseisev alates 07.07.1978
Wantok süsteem - s.t. "one talk" - inimesed, kes räägivad sama keelt (s.t. on samast perest/suguvösast/külast/saarelt) hoiavad kokku ja aitavad üksteist. Supersüsteem külaühiskonnas, problemaatiline näit. poliitikas...

...järg...

16.01.2008
Kolmapäev. Ja nagu kolmapäeviti viimasel ajal kombeks, viis paadisöit meid Teteparele. Jah - Teteparele tagasi.
Löuna paiku Lola saarelt Mundasse. Mönusalt pilves ilm, natukene tibas vihma, polnud liiga palav.
Jalutasime söna otseses möttes Mundas natuke ringi - seal on nimelt 2 paralleelset "peatänavat", tegime möne tiiru:-)
Pärastlöunal paadiga Teteparele. Seekord olime suurema paadiga ja tagumikud jäid pörutamata. Küll aga saime hästi märjaks, kuigi vötsime kile kurguni katteks ette. Önneks külm ei olnud, no olgu - löpuks natuke hakkas...
Kohal. "Oma toas", kuivad riided seljas, öhtusöök söödud, malaariatabletid vöetud.

17.01.-20.01.2008
Teteparel.
Ujusime. Sukeldusime. Üritasime riideid kuivatada (aga ei saanud, läksid teisied hoopis kopitama). Paaril-kolmel ööl tundsime väikest maavärinat, pörand ja voodi rappusid-värisesid. Meie sellenädalane kokatädi loeb enne igat söögikorda söögipalvet.
Nädalalöpus saarel uued külalised - meditsiinitudengid Mundast.

20.01.2008
Pidime millegipärast ärkama kell 6 (kuigi paat oli valmis meiega Ughelesse söitma alles kella 8 paiku ja siis oli juba tuline kiire!). Öö läbi oli vihma ladistanud, tumedad ähvardavad vihmapilved.
Ivan kauples meile parema, vähem tagumikku prömmiva paadi:-)
Lained ei olnudki väga suured, alguses natuke pritsis vett sisse. Meil oli must kile peal, mida siis silmini vedasime. Aga siis hakkas vihma sadama ja sadas kogu tee (ca tund aega söitu). Vett immitses ikka krae vahel sisse ja püksitagumik sai ka märjaks - ainukesed KUIVAD RIIDED OLID...:-( Kaks korda söitis paat mingile vees ulpivale puutükile otsa, köhe tunne, et kui nüüd mootoriga midagi juhtub, siis jäämegi keset merd ulpima...
Vihm peksis valusalt vastu silmi...
Ughele. Vettinud külmavaresed. Seisime ja ootasime mingis varjualuses laeva, mis pidi meid Honiarasse viima. Kasutasime kellegi koduvetsu...
Solomon Express saabus kell 10. Isver, kui külm oli salongis!!!!!!!!!!!! Inimesed olid kampsunite ja joppidega. Meie lödisesime vettinud T-särkides ja lühikestes pükstes. Keegi hea inimene andis meile teki peale:-)
Salongis oli telekas, kust alguses näidati mingid jaburaid valgete inimeste vägivaldseid märulifilme. Hästi kövasti - keegi oigas, keegi karjus, keegi tulistas jne. Siis hakati näitama Saalomoni saarte reggae-rütmis kentsaka disainiga muusikavideoid ning köige löpuks KOHALIKKU SEEPI!!! Seebika pealkirjaks oli "Love Story I " ja "Love Story II". Keegi preester tuli oma modernse urbaniseerunud kenasti riietatud tütrega mingisse külasse, kus neiu armus lihtsasse kalurisse jne:-) Dramaatiline:-)
Laev öötsus päris korralikult. Ca 10-tunnine laevasöit. Keegi teadis, et seda tüüpi laevad on TEGELIKULT möeldud jögedele, mitte avamerele. Nojah, aga keegi meist merehaigeks ei jäänud:-)
Öhtul vast 19.00 paiku olime Honiaras. Laevast välja tunglemine käis kitsukese ukseava kaudu, igal pool suurte pampudega inimesed.
Ukseava oli madalamal kui sadamakai. Ukseava ja sadamakai vahel loksus poolemeetrine veeriba. Et ennast ja kotte laevast kindlale maale vinnata, krahmasin kinni kellegi sadamakail seisja pruunidest säärtest:-) Tohutu rahvamurd kitsal betooniribal.
Huh. WE DID IT!!!!!!!!!
Taksoga King Solomon hotelli. Meie tuttav laulja ja kitarrist parajasti esinesid. Saime oma vana toa. Sortisime märjad haisvad riided pessu. Alla restorani sööma. Dusi alla. Magama - ILMA sääsevörguta!!!
Kui esimest korda Brisbane`st siia jöudes tundus hotellituba suht primitiivne, siis nüüd ei jöudnud seda "luksust" ära nautida: elekter, valged voodilinad, WC, soe vesi, peegel... Oih:-)

21.01.2008
Käisime Lorettaga koos Lime Lounge`s löunat söömas. Selline töeline valgete inimeste koht, ammu pole nii palju valgeid inimesi ühekorraga näinud. Ja küll need valged inimesed tundusid inetud...
Pärast käisime muuseumis. Imelik, imelik koht National Museum`i kohta! Üks suveniiripood ja üks hoone ekspositsiooni jaoks. Näitusehoonel suur tabalukk ees. Ekspositsioon hästi suvaline - möned vanad fotod selgitustega, möned ilma. Mustus, ämblikuvörgud ja surnud sitikad eksponaatidel. Millegipärast rippusid keset saalomoni traditsioonilisi esemeid plakatid, mis tutvustasid Euroopa barokkaedu ja erinevaid paleesid!!!
Paistis, et ega seal keegi eriti ei käi.
Väljas olid möned vanaaegsed ehitised - pealike eluasemed siit-sealt (haisu järgi otsustades kasutatakse neid praegu aeg-ajalt peldikuna) ning puuskulptuurid.
Rahvamuuseumi roostes väravas istub millegipärast üks helesinises vormipluusis mees, kelle ainsaks ülesandeks paistab olevat külastajatele (ainult meile) värava lahtitegemine.
Rusuv, raske tunne...
Loretta tutvustas meid kohalike kunstnikega. Neid on Hoiniaras 5-6, neil on ühine töötuba - 5x5m, mitte suurem, ilma akendeta. Seal töötas hetkel 5 inimest, kes üksteise vöidu oma pilte näitama hakkasid (et ehk me ometi ostame midagi...).
Traditsioonilised kujundid (puulöiketraditsioonist inspireeritud, saalomonisaarlased on tublid puunikerduste valmistajad) illustreerimas erinevaid müüte-legende-lugusid.Teravad piirjooned kujundite vahel, intensiivsed värvid. Möned figuurid traditsioonilistes relvades-ehetes... Loomad-linnud-kalad... Päris liikuvad kompositsioonid. Mitte kuigi palju maalilisust, pigem dekoratiivsed.
Töötavad akrüülvärvidega - öli ei kuivaks seal kliimas iialgi ära...
Loretta näitas mulle seni ainukest maali, mis ta teinud on - puuviljakorv kollase papagoiga...
Sel ajal, kui Loretta pildist rääkisime, istus kitarrimangija naeratades nurgas ja helid lihtsalt voolasid ta pillist välja. Katkematult... Vaikne, mötlik taust...

22.01.2008
Ikka veel Honiaras King Solomon Hotellis. Lennuk pidi minema kell 15.00, siis 17.00 ja löpuks hoopis kella 2 paiku öösel- siis juba 23.01. (hi-hii - solomon-time)...
Päeval tegime igaks juhuks ühes kliinikus malaariatesti - ei olnud meist kellegil malaariat keres peidus.
Öhtul hetellis esinesid tantsijad Kiribati saartelt.
Selle 3 nädala jooksul oleme näinud/kogenud Saalomoni saarte elu-olu nii mönegi kandi pealt...

23.01.2008
Hommikul kella 5 paiku jöudsime Vanuatu Airline`lt laenatud lennukiga Honiarast Brisbane. Magasime 3 tundi, pakkisime kodinad kokku, vaatasime Brisbane´s ringi. Lennuk Bangkokki läks kesköö paiku.