Ivan terve päeva ümber saare purjetamas. Meie Kleaga ei läinud targu kaasa. Esiteks ei oska me purjetada ja teiseks - pärast eilset kalaretke rääkis Ivan, et avamerel on väga suured lained, et loksutab päris korralikult. Et kui paadiga laineharjalt "pôhja" loksuda, polnud ümberringi asuva kôrge lainevalli tagant midagi näha. Me ei tahtnud päev otsa merehaiguse tôttu oksendada (ja ôigesti tegime, sest mingil momendil oli koguni Ivan merehaigusele päris lähedal olnud, nagu hiljem selgus).
Käisime Kleaga hommikupoolikul linnas. Päris edukalt saime hello-beautiful-family-hello-my-sister-tüübid endalt maha raputatud:-)
Plaan oli, et 11.30 läheme kohalikku kirikusse jumalateenistust vaatama, aga lihtsalt ei jôudnud nii kaua linna peal aega parajaks teha. Kuum!
Läksime hoopis randa peesitama ja ujuma.
Vaatasime, et rahulikum hetk (lainetuse môttes), mônus vesi... Alles vees märkasime, et rannas on väljas punane lipp.
Tagasi kaldale tulek oli jama. Natuke kaldast eemal loksuda oli mônus, aga veest väljatulek lainemurru tôttu keeruline. Pidi passima momenti, et NÜÜD! Liiga hilja. Vaatasime, et suur laine - appi!!! Olime ôppinud, et tuleb läbi sukelduda, et ei tohi lainemurru alla jääda. Proovisingi, aga laine oli vist liiga suur. Kiskus mu kuidagi enda alla sôlme, tegi seljale haiget, surus ninapidi pôhja liiva sisse. Sain üles ôhku ahmima. Uus laine - ônneks väiksem. Paiskas meid Kleaga kaldale lähemale.
Klea ütles, et ka tema oli proovinud läbi sukelduda, môelnud siis, et laine on juba üle, pistnud pea veest välja, aga juba tuli uus.
Ôigel ajal saime välja - pârastpoole tulid veel suuremad lained.
Ôhtu ja öö jooksul oli ookean jôudnud rannapromenaadini ja jätnud endast maha suured lombid.
Abonner på:
Kommentarer til indlægget (Atom)
Ingen kommentarer:
Send en kommentar